/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/09/06/428192t1hc11f.jpg)
Eesti järjekordse kõrge PISA lugemistesti tulemuse – Euroopa viienda koha - tagant paistab silma lugemisaldis tüdruk ning passiivsem poiss. Kui poisid loeksid tüdrukutega sama palju, väheneks sugude lugemisoskuse lõhe ligi poole võrra.
Eesti PISA-võimalus: meelitada poisid lugema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt selgub, et kui Eestis oleks seekord testitud ainult tüdrukuid ning teistes riikides kõiki 15-aastaseid lapsi, oleks me olnud kohe Soome järel Euroopas lugemisoskuselt teised (524 punktiga tegeliku 501 vastu). Seevastu üksnes poisse testides oleksime langenud 23. kohale.
Kui see, et tüdrukud saavad loetust paremini aru ja oskavad seda kasutada, on testi andmetel üleilmne fenomen, siis Eestis on sugude vaheline erinevus keskmisest suuremgi.
N-ö rikaste riikide klubisse ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvate riikide 15-aastaste õpilaste tulemused erinevad tüdrukute kasuks keskmiselt 39, Eestis aga 44 punkti.
PISA küsitluse koordinaator Eestis Gunda Tire seostas seda kohusetundlikkusega ega osanud põhjendada, miks Eestis vahe keskmisest suurem on.
«Tüdrukud on traditsiooniliselt rohkem lugenud, nad on kohusetundlikumad ja lihtsalt loevad rohkem,» rääkis Dire. «Osaliselt on see hoiakute küsimus. See on ülemaailmne probleem ja üheseid vastuseid erinevuste põhjuste kohta pole veel leitud.»
PISA metoodika kohaselt tähendab 40-punktine vahe, et üheksandaks klassiks on poisid arengus tüdrukutest ühe aasta võrra maha jäänud – ning seda olenemata asjaolust, et nad istuvad klassis kõrvuti ja töötavad samade õpetajate käe all.
PISA viitab, et põhjuseid tuleb otsida sellest, kuidas lähenevad poisid õppimisele ning millised on nende lugemisharjumused.
«Erinevust saaks ennetavalt kahandada 10 punkti võrra, kui poisid suhtuksid õppimisse
samuti kui tüdrukud, ning üle 20 punkti, kui nad loeksid sama palju kui tüdrukud,» märgivad eestikeelse PISA-raporti koostajad.
Nende sõnul ei saa siiski öelda, et kui poiste pühendumine ja teadlikkus lugemistehnikatest sel määral tõuseks, kasvaks automaatselt poiste sooritustase, sest PISA ei mõõda põhjuslikku seost. «Parandamaks poiste tulemusi, tuleks otsida tõhusamaid viise nende lugemishuvi kasvatamiseks nii koolis kui kodus.»
PISA-testi teise osa - matemaatilise lugemisoskuse - mõõtmise puhul ilmnes funktsionaalse lugemisoskusega võrreldes vastupidine olukord - kõikide riikide keskmisena olid tüdrukud poistest 12 punkti võrra kehvemad.
Eesti tüdrukud olid siiski poistega keskmisest võrdsemad, jäädes neist maha vaid 8 punkti.
Testi kolmanda osa, loodusteaduste võrdluses olid mõlema soo esindajad nii maailmas kui Eestis pea võrdsed.
Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA viis OECD läbi 2009. aasta aprillis ning avalikustas selle tulemused sel teisipäeval. Uuring mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus.