Kallaste aga esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi kohustada kostjat esitama Google´ile, AltaVistale ja Yahoole taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et KGB endiste luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks.
Teise astme kohus aga muutis maakohtu lahendit vaid menetluskulude jaotamise osas, samas kui teabeotsingusüsteemides kuvatava valeinfo osas jäi maakohtu otsus jõusse.
Seepeale pöördus Kallaste edasi riigikohtusse, kus saavutas täna pärast ligi kaks aastat kestnud vaidlusi lõpuks võidu EPL-i üle.
Riigikohtu kolleegium leidis, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning rahuldas Kallaste nõude kohustada EPL-i esitama Google´ile, AltaVistale ja Yahoole taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks.
Kuigi EPL-i kinnitusel saatsid nad kõigile kolmele teabeotsingusüsteemile e-kirja palvega lõpetada Kallastet käsitleva valeinfo kuvamine, polnud see riigikohtu hinnangul piisav.
«Kolleegium leiab, et esitatud e-kirjavahetus ei ole piisav, et lugeda hageja nõue rahuldatuks. Nõude rahuldamiseks tuleb kostjal esitada teabeotsingusüsteemidele kas omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud avaldus,» seisis riigikohtu lahendis.
Riigikohtu hinnangul lükkas EPL Kallaste kohta käivad valeandmed küll 2008. aasta 18. märtsi väljaandes ümber, kuid teabeotsingusüsteemid kajastavad neid andmeid endiselt. «Seetõttu peaks kostja olema huvitatud sellest, et valeandmed teabeotsingusüsteemidest eemaldataks, kuna kostja vastutus hagejale kahju tekitamise eest ei lõpe alates ebaõigete andmete ümberlükkamisest Eesti Päevaleht Online'is,» selgitas kolleegium.
Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jättis riigikohus EPL-i kanda.