Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

IRLi rahvuslased paneks Eesti maamiine kasutama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Maamiin.
Maamiin. Foto: SCANPIX

Isamaa ja Res Publica Liidu rahvuslaste ühenduse hinnangul peaks Eesti taganema leppest, mis keelab meil maamiine kasutada.


«Maamiinide kasutamine välistab jalaväe ja motoriseeritud lahingüksuste kiire edasiliikumise, eeskujuks on meile Soome Vabariik, kus maamiinide kasutamine on üks riigikaitse nurgakividest. Tuleb ka arvestada, et nii USA kui Venemaa pole antud lepinguga liitunud,» rääkis ühenduse Rahvuslased esimees Tarmo Kruusimäe.

Tema sõnul liitus Eesti 2004. aasta 12. mail Ottawa konventsiooni ehk maamiinide keelustamise lepinguga täiesti põhjendamatult.

Maamiinide taaslubamine on osa ühenduse programmilisest dokumendist «Eesti julgeoleku seitse sammu», mida Kruusimäe esitles eilsel Rahvuslaste paarisaja osalejaga kõnekoosolekul Rahvusraamatukogus, kus meenutati Otto Tiefi valitsust ja käsitleti Eesti julgeolekupoliitikat.

Kruusimäe hinnangul tagaks nende seitsme punkti kiire elluviimine Eestile julgeolekugarantiid pikemaks ajaks.

Teise olulise punktina programmis tõi Kruusimäe välja totaalkaitse ülesehitamise vajaduse.

«Totaalkaitseks tuleb valmistada ette kogu täisealine kodanikkond vastavalt iga kodaniku võimetele.»

Totaalkaitse ei tähenda tema sõnul üksnes relvastatud vastupanu. «Totaalkaitse kätkeb endas ka paljusid ühiskonna toimimiseks vajalikke tegevusi: esmaabi andmine ja haavatute põetamine, sõjategevuse tõttu koduta jäänute hooldamine, vee- ja toidu jagamist, võitlusgruppide varustamist jne.»

Kolmanda olulisema punktina taotleb ühendus, et Eesti ja NATO põhjatiiva kaitsevõime tõstmiseks rajataks Eestisse NATO baasid.

«Kuna Eestil puudub lahinglaevastik, siis taotleme esmajärjekorras sõjasadama rajamist Paldiskisse või Tallinnasse, vältimaks sõjalise agressiooni korral mereblokaadi jäämast,» lisas Kruusimäe.

Tagasi üles