/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2010/12/08/480466t1hec23.jpg)
Eile linnavalitsuse heakskiidu saanud Tallinna ja lähiümbruse transpordikava teeb muuhulgas ettepaneku laiendada kesklinna jalakäiguala vanalinna piiridest väljapoole.
Narva maantee algus võiks olla jalakäijate ala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kava sisaldab ka palju radikaalsemaid ettepanekuid, kuid kommunaalameti juhataja Ain Valdmann manitses ajakirjanikke asjasse rahulikult suhtuma, sest paraku polevat tegemist sellise dokumendiga, mille sisu teokstegemine linnale kohustuslik oleks.
«Selle töö põhieesmärk oli seniste teemade ja lähiteemade dokumendid kokku koguda, süstematiseerida ja ühtede kaante vahele saada. Midagi kapitaalset uut selles kavas ei ole. Kasutatud kirjanduse loetelus on 51 erinevat uuringut ja dokumenti, millele transpordikava toetub,» rääkis Valdmann linnavalitsuse pressikonverentsil.
Ta lisas, et linn on nii ühistranspordi kui kergliiklusteede arendamisega juba varem tublisti tegelenud ning nüüd Euroopa Komisjoni jaoks kokku pandud transpordikava kinnitab, et ollakse õigel teel.
Liiklusohutuse seisukohast lähtudes teeb transpordikava ettepaneku laiendada kesklinna jalakäijate ala. Statistika näitab, et palju liiklusõnnetusi juhtub jalakäijatega Narva maantee ja Laikmaa tänava ristmikul. «Kaubanduskeskuse, kino, bussiterminali ja ühistranspordipeatuste vahelisel alal liigub väga palju jalakäijaid ning riski suurendab asjaolu, et ohutussaared on liialt kitsad,» tõdevad kava koostajad.
Lahendusena soovitavad nad Narva maantee alguse autoliiklusele sulgeda, et laiendada jalakäijate ala vanalinna piiridest pisut kaugemal asuvate tõmbekeskusteni. Selleks tuleks sulgeda Narva maantee autoliiklusele lõigul, mis jääb Viru keskuse parkla ning Jõe ja Pronksi tänavate ristmiku vahele. Narva maantee selles osas oleks lubatud vaid ühissõidukiliiklus. Viru keskuse parklast Tallink City hotelli sissepääsuni viiv tänavalõik oleks autoliiklusele täielikult suletud, ülejäänud lõigus oleks sissesõit lubatud vaid teenindavale transpordile ja kohalikele elanikele.
Samuti jääksid vaid ühissõidukite ja kergliikluse kasutada terve Maneeži tänav ja Laikmaa tänava lõik Gonsiori tänava ja Narva maantee vahel. Transiitliikluse jalakäijate alast möödasuunamine ning kesklinna siseneva autoliikluse vähendamine ei peaks kava koostajate hinnangul probleeme tekitama.
Küll aga soovitavad nad küllaltki kategoorilises toonis piirata südalinnas autode maksimaalset lubatud sõidukiirust. «Kindlasti tuleb Tallinna linnakeskuses vähendada sõidukite piirkiirust. Inseneribüroo Stratum ja Tallinna Tehnikaülikooli uuring näitas, et liikluskiiruse alandamine kesklinnas 10 km/h võrra suurendaks liiklusohutust ning liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv väheneks viiendiku võrra,» seisab kavas.
Dokumendi lõpus on ära toodud ka transpordi arendamise finantsplaan, kus lisaks senistele linnaeelarve transpordivaldkonna tuluallikatele nagu ühissõidukite piletitulu, parkimistasud ning tänavate sulgemise tasud, aga ka laenud ja toetusrahad, soovitatakse kaaluda uusi kohalikke makse.
Näiteks kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks mitmes Euroopa linnas kesklinna sisenevatele autodele kehtestatud niinimetatud ummikumaks. Või siis aastatel 1996-2004 Tallinnas mootorsõidukimaksu nime all kehtinud keskkonnamaks, mida laekus viimasel aastal 40 miljonit krooni. Veel üks võimalus oleks tasulised teed, mis pakuksid autojuhile suuremaid mugavusi võrreldes tavaliste teedega. Need võimalused on siiski vaid ideedena arutluse all ning nende peatset kehtimahakkamist pole sõidukijuhtidel vähemalt esialgu vaja karta.