/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/01/441879t1h5772.jpg)
Efektiivse koostöö taastumist Moskva ja Tallinna linnavõimu vahel takistavad Eesti ja Venemaa erimeelsused ajaloofaktide hindamisel, ütles BNSile Moskva linnaduuma kompartei fraktsiooni esimees Andrei Klõtškov.
Kommunist: Tallinna-Moskva koostööd takistab erinev ajaloomälu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sisuliselt katkesid kolm aastat tagasi Moskva linnaduuma ja Tallinna linnavolikogu vahel kõik sidemed, lakkasid regulaarsed vastastikused visiidid. Vene-Eesti suhete teravnedes 2007. aastal, kui Eesti võimud otsustasid vabastaja-sõduri monumendi Tallinna kesklinnast ära viia, külmutas Moskva linnaduuma kontaktid Tallinna linnavolikoguga,» ütles Klõtškov, kes kuulub Venemaa Kommunistliku Partei keskkomitee koosseisu.
Pigem majanduslik koostöö
Ent sellest hoolimata jätkas Moskva linnavalitsus tema sõnul koostööd Tallinna linnavalitsusega, ehkki see polnud mitte poliitilist, vaid pigem puhtalt majanduslikku laadi.
«Võib öelda, et Moskva tasandil ning osaliselt ka föderaaltasandil on kahe riigi võimu- ja äriesindajate kontaktid jätkunud, kuid on seniajani üsna killustatud ega saa olukorda kuigivõrd muuta. Ühistegevuse elavdamine ja suhete ülesehitamine eeldab kontakte tipptasemel: peaministrite ja presidentide tasandil,» sõnas üks Vene kompartei juhte.
Klõtškov avaldas arvamust, et Moskva uus linnapea, Vladimir Putini meeskonda esindav Sergei Sobjanin hakkab erinevalt oma eelkäijast Juri Lužkovist, kes ajas paljuski oma, partei Ühtne Venemaa peajoonest erinevat poliitikat, tegutsema Tallinna suunal ilmselt kooskõlas Venemaa üldise diplomaatilise kontseptsiooniga.
«Seni aga, nagu me näeme, ei ole riikidevahelisel tasandil kardinaalset soojenemist märgata. Seega Moskva ja Tallinna suhetes jääb tõenäoliselt domineerima majanduslik komponent,» ütles Klõtškov, kes juhib üht kahest Moskva linnaduuma fraktsioonist.
Peab Eesti poliitikuid Vene-vastasteks
Klõtškov kinnitas, et kompartei ja Ühtse Venemaa seisukohad Eesti suhtes langevad kokku.
«Mis tahes natsionalismiilmingute ja ajaloomälu moonutuste hukkamõist ei ole ühe erakonna, vaid kogu Venemaa ühiskonna seisukoht. 2007. aastal saadeti Tallinnale kaks Moskva linnaduuma sellekohast pöördumist ning neid toetasid kõikide parteide esindajad,» ütles ta.
«Suur Isamaasõda on vene rahva rahvuslik, geneetiline valu ning loomulikult ei jää märkamata ükski katse pisendada nõukogude rahva teeneid maailma fašismist vabastamises. Seepärast on Eesti poliitikute Vene-vastasus ilmselt ainus negatiivne faktor. Niisuguse tegevuse tagajärjed jäävad veel pikaks ajaks takistama riikide täieverelist ühistegevust. Kindlasti hakkab koostöö aegamööda edenema, kuid isegi majandusvallas ülimalt ettevaatlikult ja aeglaselt,» rääkis Klõtškov.