/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/12/07/479849t1h1b54.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson leidis, et kuigi Wikileaksi lekitatud informatsioon NATO Balti-Poola kaitseplaanide kohta on väga üldine, on tegemist siiski NATO-le kahjuliku olukorraga.
Mihkelson: infoleke kaitseplaanide kohta on NATO-le kahjulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eeskätt võivad osati löögi alla sattuda erinevate liikmesriikide diplomaatilised teenistused, mõnel juhul võib riivatud saada ka sisepoliitiline olukord,» ütles Mihkelson Postimees.ee’le.
Wikileke Balti-Poola kaitseplaanide olemasolust pole Mihkelsoni sõnul iseenesest väga suur pommuudis. «NATO on ju selleks seatud, et tema liikmetel oleksid kaitseplaanid erinevate võimalike ohtude suhtes. Tegemist on ju kaitsealliansiga.»
«Pigem oleks uudis selles, kui NATO ei teaks, kuidas ja kas oma liitlasi kaitsta. Samas on selge, et NATO ei pea ega saagi oma kaitseplaane avalikkusega jagada, tõdes Mihkelson.
«Pole välistatud, et olukorras, kus räägitakse «uuest leheküljest» NATO-Vene suhetes, püüab viimane nüüd lekete valguses saavutada alliansilt suuremat leplikkust mõnes taktikalises või isegi strateegilises küsimuses. Eriti ohtlik oleks näiteks ühtse võimaliku raketikilbi vastutusalade jaotus sektorite põhjal,» hoiatas Venemaa-ekspert Mihkelson.
«Varjatult võib selles näha Venemaa soovi murendada artikkel 5 tähendust ning suurendada oma julgeolekupoliitilist mõju lähinaabruse üle. Koostöö Venemaaga on oluline, kuid mitte alliansi ja tema liikmesmaade julgeolekuhuvide arvelt,» rõhutas poliitik.
«Vaatamata NATO-Vene Nõukogu äsjase kohtumise üldisele kordaminekule ei tohiks siiski unustada, et Venemaa jätkuvalt okupeerib alliansi partnerriigi Gruusia territooriumit, räägib Iskanderide paigutamisest Luugasse ning on suurõppuste raames 2009. aastal läbi mänginud Poola ja Balti riikide võimaliku ründamise,» meenutas Mihkelson.
Seoses sellega on Mihkelsoni hinnangul täiesti arusaadav ja loomulik, miks NATO kaasajastab oma kaitseplaane.