/nginx/o/2010/02/25/322067t1hb688.jpg)
Justiitsministeeriumis täna tutvustatud ohvriuuringust selgus, et viimase kümne aasta jooksul on märgatavalt vähenenud nii kuritegude kui ka kuriteoohvrite arv.
Kuritegude ja kuriteoohvrite arv väheneb järjekindlalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi nõuniku Jako Salla sõnul näitas uuring, et 2008. aastal pandi 100 elaniku kohta toime 42 kuritegu. Aastal 1999 oli see arv 72.
Kuriteo ohvriks langenud Eesti elanike osakaal on Salla sõnul nüüd lähedane Taani ja Šveitsi näitajatega, kuid ületab paraku veel arenenud Euroopa riikide keskmist.
Kuriteoohvrite arv vähenes peaaegu kõikide analüüsitud kuriteoliikide puhul. «Kõige suurem on langus olnud sõidukitega seotud varguste puhul, stabiliseerunud on vägivallakuritegude ja kodust toime pandud varguste ohvrite arv,» märkis Salla.
Uuringust selgus, et kõik Eesti elanikud ei ole kuritegude eest samaväärselt kaitstud. Näiteks varavastaste kuritegude ohvreid on enim Virumaal, samuti puutuvad sealsed inimesed rohkem kokku mitmesuguste pettustega.
Salla sõnul näitavad viimased andmed, et paljud erinevused on siiski ka kadumas. Vägivald näiteks pole tema sõnul Virumaal oluliselt suurem probleem kui mujal Eestis, ka on vägivallaohvrite osakaal peaaegu võrdne eestlaste ja mitte-eestlaste ning meeste ja naiste seas. 1990. aastatel olid need erinevused Salla kinnitusel veel väga suured.
Kuritegevuse ja sellega seotud probleemide taandumisest annab tema sõnul kindlasti märku ka elanike turvatunde kasv. Kui 1993. aastal tundis end pimedal kodutänaval üksi kõndides ebakindlalt iga teine Eesti inimene, siis eelmisel aastal iga neljas. «Kusjuures selle näitaja puhul teeb eriti rõõmu naiste ja meeste turvatunde ühtlustumine,» märkis Salla.
Tema sõnul on teada, et kuriteohirmu põhjustab muu hulgas varasem ohvriks langemine, kuid uuring näitas, et turvatunnet mõjutavad suuresti ka narkoprobleemide levik ning purjus ja käratsevad inimesed ümbruskonnas. «See tähendab, et üldise elukeskkonna mõju inimese turvatundele ei saa kuidagi alahinnata,» nentis nõunik.
Kuriteoohvrite uuringut tehti Eestis viiendat korda. Elanikkonna küsitluse korraldas statistikaamet 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolaastal. Küsitleti enam kui 4000 inimest nii linnast kui maalt.