Ilmselt teavad vähesed Eesti jalgpallifännid, et Austraalia liigat juhib ajaloo jooksul esmakordselt Brisbane’i Roar. Kindlasti teavad aga veel vähesemad, et Roari edutee üks peategelane on Eesti juurtega Erik Paartalu.
Austraalia liiga staar esialgu Eesti koondisesse ei trügi
Teise maailmasõja aastail oli Eesti sõjapõgenike üheks sagedamaks sihtkohaks Austraalia. Rohelisele Mandrile pagesid ka Paartalud, kelle järeltulijad olid Priit ja Reet. Spordihuvilisel Priidul sündisid pojad Jakob ja Erik, nad mõlemad hakkasid mängima jalgpalli. Vanem poeg Jakob ees, pesamuna Erik 4-aastaselt järel.
Õige pea oli selge, et Erik Paartalust võib saada rohkem kui hobi korras mängija, ja 2006. aastal siirdus tollal 20-aastane noormees Šotimaa klubisse Gretna. Oodatud läbilöök jäi Suurbritannias siiski tulemata ja nüüd on mees tagasi Austraalias. Seal on tema täht aga uuesti särama löönud. Tema klubi Brisbane Roar (endise nimega Queensland Roar – toim) hoiab liigatabelis kindlat esikohta ja liigub ajaloolise esimese tiitli poole.
«Uus treener (Ange Postecoglu – toim) tõi koos minuga meie meeskonda kümme meest ja julgustab meid mängima ilusat jalgpalli. Tahame palli hoida. Hooaja eel tegime kõva treeninglaagri ja praeguseks oleme hea füüsisega mobiilne meeskond, kes suudab kõikidest kaitseliinidest läbi tungida,» kommenteeris kaitsva poolkaitsjana mängiv Paartalu. «Kõik on eesmärgile pühendunud ja meie sisekliima on suurepärane.»
Iga jalgpallur, eriti veel selline, kes suures liigas tegusid teeb, tahab kunagi jõuda rahvusmeeskonda. Paraku pole Austraalia noortekoondiste eest mänginud Paartalule siiamaani kutset tulnud. Kuna enamik Austraalia koondislasi mängib Euroopa tippliigades, on kodus pallivatel meestel raske löögile pääseda.
«Kõik mängijad tahavad koondisesse pääseda ja minagi ei erine selle poolest. Paljud välismaal mängivad pallurid on kõrgemal tasemel ja neid eelistatakse kohalikele. Samas meie liiga üha tugevneb ja kui mängid tabeliliidri juures, siis loodad, et sind ühel päeval märgatakse,» sõnas ka Eesti passi omav Paartalu.
Küsimusele, kas ta oleks valmis tulema Eesti koondist aitama, vastas Paartalu: «Kui ma olin noorem, siis üks Eesti treener küsis minult, kas oleksin valmis Eesti eest mängima. Olen ka praegu sama meelt, mis toona: mind kasvatas üles Austraalia ja siin ma õppisin jalgpalli mängima ning arenesin. Olen oma riigi üle uhke ja tahan seda esindada.»
Tegelikult oli see «treener», kes Paartalut 2006. aastal koondise juurde kutsus, praegune Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Kuna Paartalul oli Eesti pass ja tollal 19-aastasel noorukil näis olevat perspektiivi, võttis Pohlak temaga ühendust.
«Ta oli väga emotsionaalne ja positiivne ning ka tingimus, et tuleb eesti keel ära õppida, ei heidutanud teda,» meenutas Pohlak ilusat suhtluse algust.
«Kui jutud hakkasid konkreetseks minema, sekkus tema agent, kes toonud sisuliselt kõik kõvad austraallased Euroopasse, ning agendi jaoks oli oluline, et poiss mängiks Austraalia eest. See agent tõrjus igasugused jutud koondisest ja ilmselt keelas Paartalul minuga suhtlemise, kuna enam ta mu kirjadele ei vastanud. Samas ma mõistsin ka poissi, kes hingelt austraallane. Miks ta peakski rohkem kuulama mind kui agenti, kes sealses jalgpallis nimi,» lisas Pohlak.
Kuigi Paartalu teab mitut eestlasest spordikuulsust, nagu Mart Poom ja Jaan Kirsipuu, pole ta veel Eestisse jõudnud. Peale Poomi ta Eesti jalgpalli kohta eriti ei tea ja kohalik meistriliiga on talle täiesti võõras. Siiski ei välista ta, et tahab siiski Eestiga tulevikus kokku puutuda, ja kui ei tule oodatud Austraalia jalgpallikoondise kutset...
«Ega ma ei suuda igavesti ka kutset oodata. Kui paari aasta jooksul seda ei saabu, kaalun oma variandid üle,» kinnitas Paartalu, kes loodab lähiaastatel ka vähemalt turistina Maarjamaale jõuda.
Pohlak aga ennetas paari aasta pärast tekkida võivaid spekulatsioone ning lisas ühe olulise nüansi: siinne jalgpalliliit on võtnud nõuks koondisesse kutsuda ainult selliseid mehi, kes Eestit tõepoolest esindada tahavad.
«Keeleoskusele lisaks peaks ta tahtma Eesti eest mängida läbi sisemiste põhjuste, mitte sellepärast, et Austraalia koondisse ei saa,» rõhutas Pohlak.