Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
1. veebruar 2016, 17:13
Politseinikud sündmuskohal. Foto: Ardi Truija
Täna hommikul kella 11 paiku leiti eile Pärnumaal röövitud 65aastase taksojuhi Lembitu surnukeha. Politsei pidas teo arvatavad toimepanijad, 18- ja 20aastase noormehe kinni Leedus.
«Juba teine kord on Pärnu Taksos selline traagiline sündmus,» ütles Põldme. Sama firma taksojuht sattus Sindis pussitamise ohvriks möödunud aasta maikuus.
Juhid rääkivat omavahel, justkui oleks 90ndad tagasi, kus nii lühikese aja jooksul on juhtunud kaks jõhkrat rünnakut.
Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm. Foto: Eero Vabamägi
Maksuamet võiks töötada niimoodi, et ettevõtja ei peaks enam maksudeklaratsioone esitama, sõnas maksu- ja tolliameti direktor Marek Helm.
Maksude maksmine on kulukas ning Helm usub, et selle kulu vähendamine mõjub maksumoraalile turgutavalt.
«Kogu kontseptsioon peab töötama selleks, et mitte ettevõtja ei anna statistikaaruandeid riigile, vaid ettevõtjale tehakse asjad võimalikult lihtsaks ning ka riik hakkab mõtlema, et kui ta mingeid andmeid kogub, siis ta peegeldab tagasi ettevõtjale, miks mingeid majandusotsuseid on parem teha nende andmete taustal.»
Patikal juhtunud avariis said inimesed vigastada. Foto: Martin Ilustrumm / Reporter.ee
Neli inimest sai vigastada 2013. aasta 4. aprillil, kui Tallinna-Tartu maantee 19. kilomeetril Patikal sattusid liiklusõnnetusse reisijaid vedanud marsruuttakso ja puidukoormaga veok. Õnnetus juhtus, kuna puidulaadungiga veok sõitis peatumiseks teepervele, kuid samal ajal liiga pikalt tahavaatepeeglit silmitsema jäänud marsruuttakso juht ei märganud seda ning sõitis veokile tagant sisse.
Raskemini sai kannatada naisterahvas, kes istus liinisõidukis parempoolses istmereas reas esimesel pingil. Ta lendas kokkupõrke momendil peaga vastu ees olnud posti.
«Tagajärg peab inimesele olema ka ettenähtav. Loomulikult tuleb iga kord hinnata, kas juht teadis, et sõitja ei olnud turvavööga kinnitatud, millised on tema kohustused tagada, et sõitjad oleksid turvavööga kinnitatud, ning kas tal oli võimalik seda kontrollida.»
Turvavööta sõites liiklusõnnetusse sattumise õiguslikest tagajärgedest loe postimees.ee-st
Mikk Seger. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Tartu maakohus vabastas reedese määrusega kolme inimese surnukssõitmise eest vanglakaristust kandva Mikk Segeri kümme kuud enne karistusaja lõppu ennetähtaegselt vangistusest.
Kohus leidis, et kuigi Segeri toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked, on seni ärakantud rohkem kui kuue aasta pikkune vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul teeb kohus teeb oma otsuseid sõltumatult seadusandja ette antud raamides, kuid just inimeste turvalisuse huvides on vaja neid raame muuta karmimaks.
Taavi Aas. Foto: Eero Vabamägi
Teisipäeval kell 9.00 algab Tallinna linnavolikogus erakorraline istung, mille päevakorras on üks punkt – umbusalduse avaldamine linnapea ülesandeid täitvale abilinnapeale Taavi Aasale.
«Süüdistuse järgi kulutas Nääme enda tarbeks ligi 2800 eurot linna raha, korraldades selle eest Valgas üritusi, mille eesmärk oli mõjutada kohalikke valijaid andma 2015. aasta riigikogu valimistel oma häält Alar Näämele.»
«Abilinnapea Taavi Aas ei ole võtnud Alar Nääme korruptsioonisüüdistuste kohta seisukohta ning linnavalitsus ei ole teinud mitte ühtegi käiku, millega tagada Kesklinna valitsemise läbipaistvus, demokraatlikkus ja usaldusväärsus.»
PEGIDA meeleavaldus Kölnis. Foto: ROBERTO PFEIL/AFP
Sel laupäeval korraldavad parempoolseid konservatiivid üle Euroopa meeleavaldusi. Eestis organiseerib neile kohvikuõhtu formaadis toetusaktsioone EKRE.
«Kõik Euroopas toimuv puudutab pikemas perspektiivis ka Eestit. Samas rõhutan, et antud töögrupi eesmärk ei ole ainuüksi võidelda islamiseerimise ja massiimmigratsiooni vastu, vaid tegutseda ka väikeriikide individuaalsete erinevuste ja oma asjade otsustusõiguste nimel.»
Laupäevasel EKRE kohvikuõhtul on plaanis Fortress Europe’i programmi lugemine, osalevate maade videotervituste vaatamine ning koostöövõimaluste leidmine.
«Pensionisüsteem poleks jätkusuutlik, kui iga järgnev põlvkond saaks pikemat perioodi pensionit,» selgitas täna Postimehe otsesaates Tallinna ülikooli vanemteadur Lauri Leppik. See tähendaks, et aastaks 2060. võib pensioniiga tõusta 70. eluaastale.
«Seni on pensioniea tõstmine toimunud nii, et igale vanuse kohordile on seadusega kehtestatud oma pensioniiga. Täna on teadmata see, mis hakkab juhtuma nende inimestega, kes on sündinud 1962 või hiljem.»
«Seega küsimus on, kui palju me kahte eesmärki korraga saavutada suudame, kui SKP-st pensionile kulutatav protsent ei ole väga kõrge. Seega Eesti pensionisüsteemis sõltuvus varasemast palgast väga suur olla ei saa.»
Vaata Lauri Lepiku intervjuud pensioniea teemadel postimees.ee-st
Kunstliku hingetoru siirdamine Karolinska instituudis. Foto: HO/Reuters/Scanpix
Kuulus Itaalia kirurg Paolo Macchiarini teostas Venemaal Rootsi tööandja loata eksperimentaalse operatsiooni, mille tagajärjel suri üks naine. Kirurg ise osutus jultunud petiseks.
Kirurg ei soovinud aga katsetamist jätkata ja siirdus tööandja loata Venemaale Krasnodari, kus ta teostas salaja operatsiooni, mille tagajärjel suri veel üks naine.
Nüüd on aga selgunud hirmutav tõde: Macchiarini on petis, keda süüdistatakse surmavalt haigete patsientide kasutamises katsejänestena ja kes suutis haneks tõmmata nii kolleegid ja patsiendid kui ka ajakirjanikud.
Kaader videost. Foto: Kuvatõmmis
Rootsi Raadio avaldas Jönköpingu lähedal asuvas alaealistele asüülitaotlejatele mõeldud keskuses filmitud kaadrid töötajate ja selle asukate vahelisest konfliktist.
Löömist videos pole näha, küll aga katkist lauda, samuti kostub videos ropendamist ja ähvardusi. Praeguseks on politseile esitatud ka üks kaebus töötaja vastu.
Juhtunust kirjutanud Rootsi Raadio ajakirjaniku Alexandra Svedbergi sõnul saatis video väljaandele allikas keskusest. Ta ei avaldanud, kes see allikas oli.
Tartu maratoni olematu rada. Foto: Tartu Maratoni pressiteenistus
21. veebruaril toimuva 44. Tartu Maratoni stardini on jäänud ligukaudu kolm nädalat. Suusapeo toimumiseks kõige vajalikumat komponenti ehk suusarada paraku aga tänase seisuga praktiliselt polegi.
«Kui jäine põhi jääks rajale alles ka sulaperioodide lõpuks, siis on meil reaalselt vaja minimaalselt 20cm lund ja 48h tunni pärast on 44. Tartu Maratoni rada taas olemas.»
«Et selline optimism ootamatuks ilmamuutuseks ja lumesajuks täiesti alusetu ning rumal sinisilmsus pole, on kinnitanud nii selle talve senine kulg kui eelnevate talvede jooksul talletatud pikaajalised kogemused.»
Tartu maratoni korraldustiimi võitlusest ilma vastu loe postimees.ee-st