Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Politsei: netipetturi küüsist päästab kaine mõistus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martin Šmutov
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / montaaž

Politsei hinnangul tuleks raha küsivatesse e-kirjadesse suhtuda kriitiliselt ja näiliselt kirjasaatjalt üle küsida, kas ta ikka abi vajab.

Kolmapäeva pärastlõunal tabas üht Rakvere ettevõtjat telefonikõnede tulv, sest küberkurjategijad olid saatnud tema e-maililt kirja rahapalvega kõikidele salvestatud kontaktidele, kirjutas Virumaa Teataja.

Politseist öeldi Postimees.ee'le, et sellistest pettuskavadest on politseile tänavu teatatud veel mõnel korral.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Martin Luige sõnul selgub selliste juhtumite puhul reeglina, et sisse ei ole häkitud inimese e-postkasti, vaid tema arvuti on nakatunud mõne viirusega, mis saab kontaktide nimekirja kätte mõne muu programmi kaudu.

«Samuti tuleb arvestada, et on üsna lihtne saata e-kirja kellegi teise nime alt,» nentis Luige Postimees.ee'le.

Luige rõhutab, et kui mõne tuttava inimese aadressilt tuleb e-kirjana palve raha saata, tuleks kindlasti helistada ja üle küsida, kas inimene tõesti abi vajab.

«Enamjaolt saabuvad erinevatel üllastel ettekäänetel raha paluvad e-kirjad aga võõrastelt aadressidelt ning on kas ingliskeelsed või Google Translate`i abiga äärmiselt vigasesse eesti keelde tõlgitud,» kirjeldas Luige. «Selliste kirjade puhul tasub säilitada kaine mõistus ja kriitiline mõtlemine. Vastasel juhul võib juhtuda, et toetate rahaliselt mitte hea- vaid hoopis kuritegevust.»

Luige hinnangul tasuks kõigil arvutikasutajatel muretseda korralik viirustõrje tarkvara ja seda tuleks pidevalt uuendada, et arvutis olevaid andmeid kaitsta. Samuti peaks e-postkasti parool koosnema nii suurtest ja väikestest tähtedest kui ka numbritest.

Lisaks tasub olla ettevaatlik avalikes paroolita wifi-levialades surfates, sest sealset andmevahetust on võimalik nö pealt kuulata.

Märksõnad

Tagasi üles