/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/02/01/4957043t1h2496.jpg)
Tallinna elanikud on üldiselt oma eluga Eesti pealinnas Euroopa Liidu keskmisest pisut rohkem rahul, selgub Eurobaromeetri äsja avaldatud uuringu tulemustest.
Tallinlased on oma eluga üle keskmise rahul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinlastest 51 protsenti on väga ja 41 protsenti üsna rahul oma eluga linnas, mis annab rahulolu määraks 92 protsenti. Sellega paigutub Tallinn Euroopa Liidu 28 liikmesriigi pealinnade seas kümnendale positsioonile.
Enim on oma kodulinnas elamisega rahul Vilniuse (98 protsenti), Kopenhaageni (97 protsenti) ja Stockholmi (97 protsenti) elanikud. Kõige madalamalt hindavad aga oma linna elukvaliteeti Ateena (rahulolevaid 67 protsenti), Rooma (80 protsenti) ja Bukaresti (83 protsenti) elanikud.
Suhteliselt kõige kõrgem oli tallinlaste rahuolu linna kaubandusvõrguga, kus ostuvõimalusi hindaks heaks 93 protsenti linlastest. See oli kõrgem ainult Vilniuses (95 protsenti) ja Stockholmis (94 protsenti). Madalaim näitaja - 59 protsenti - oli Madridis.
Samuti hindasid Tallinna elanikud Euroopa Liidu keskmisest kõrgemalt kultuuritarbimise võimalusi oma linnas. Tallinlastest 46 protsenti oli väga ja 42 protsenti üsna rahul linna kontserdisaalide, teatrite ja muuseumide pakutavaga, mis andis EL-i võrdluses seitsmenda positsiooni. Suurimat rahuolu oma linna kultuurivõimaluste osas tundsid Viini (97 protsenti), Helsingi (94 protsenti) ja Stockholmi (90 protsenti) elanikud, vähim olid rahul Malta pealinna Valletta, Küprose pealinna Lefkosia ja Madridi elanikud.
Avaliku ruumiga - parkide väljakute ja jalakäijate aladega - oli tallinlastest rahul 77 protsenti, mis andis EL-is 16. positsiooni. Siin said kõrgeima hinnangu Viin (88 protsenti), Luxembourg (88 protsenti) ja Stockholm (87 protsenti), madalaima Ateena (36 ), Valletta (41 ) ja Rooma (55 ).
Tallinna avaliku transpordiga oli rahul 71 protsenti linlastest, mis andis üle-EL-liselt 18. positsiooni. Samas tervelt 17 protsenti tallinlastest ei osanud oma linna ühistranspordi suhtes mingit seisukohta võtta. Enim hindasid oma linna ühistransporti Viini (95 protsenti), Helsingi (93 protsenti) ja Praha (86 protsenti) elanikud, kõige vähem Rooma (30 protsenti), Lefkosia (41 protsenti) ja Valletta (46 protsenti) elanikud.
Tallinna haridussüsteemiga on rahul 61 protsenti linlastest, mis annab Euroopa Liidu pealinnade seas 18. koha. Tallinna elanikes 17 protsenti on väga rahul ja 44 protsenti üsna rahul oma linna haridusvõimalustega. Samas on siin 29 protsenti vastanutest - selle valdkonna Euroopa üks suurimaid näitajaid - , kellel ei ole küsimuse suhtes mingit seisukohta. Enim on oma linna haridusvõimalustega rahul Dublini (83 protsenti), Helsingi (79 protsenti) ja Lefkosia (79 protsenti) elanikud, kõige vähem Sofia (47 protsenti), Bukaresti (48 protsenti) ja Madridi (50 protsenti) elanikud.
Tallinna tänavate ja hoonete seisukorraga on rahul 57 protsenti linna elanikest, mis annab EL-i pealinnade seas 19. positsiooni. Enim rahuldab oma kodulinna teede ja majade seisukord Stockholmi (90 protsenti), Luxembourgi (89 protsenti) ja Viini (88 protsenti) elanikke, kõige vähem on rahul Rooma ( 20 protsenti), Sofia (28 protsenti) ja Ateena (33 protsenti) elanikud.
Tallinna tervishoiuteenustega jäi rahule 51 protsenti elanikest, mis andis EL-is 20. positsiooni. Kõrgeim oli rahulolu tase Amsterdamis (91 protsenti), Brüsselis (89 protsenti) ja Viinis (88 protsenti), madalaim Ateenas (33 protsenti), Varssavis (34 protsenti) ja Budapestis (38 protsenti).
Kui Eurobaromeetris paluti vastajatel välja tuua oma linna kolm kõige rohkem arendamist vajavat valdkonda, siis nimetas 52 protsenti tallinlastest teede taristut, 49 protsenti tervishoiuteenuseid ja 30 protsenti hariduse ja koolitusvõimalusi.