Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tuneesia demokraatia sünnivalud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tuneesia politseinikud nõudmas palgatõusu presidendi palee juures Tunises.
Tuneesia politseinikud nõudmas palgatõusu presidendi palee juures Tunises. Foto: SCANPIX

Tuneesia heitleb juba nädalapäevad üleriigiliste rahvarahutustega. Kehtib öine liikumiskeeld ja valitsus korraldab eriolukorra lahendamiseks erakorralisi kokkusaamisi. Kiiresti üle riigi levinud rahutused said alguse sellest, kui suurt peret ülal pidav mees protestiks töötuse vastu elektriposti otsa ronis ja end elektrilöögiga tappis.

Pahameel juhtunu pärast vallandas taas massilised väljaastumised valitsuse vastu, keda süüdistatakse ebapiisavas tegutsemises. Olukord on nii sisepoliitiliste kui ka regionaalsete probleemide tõttu keeruline, kuid osa kodanikke ei soovi valitsusele ajapikendust anda. Euroopa Liidu liikmesmaadel tuleb Tuneesia pingutusi toetada ning seal toimuvat tähelepanelikult silmas pidada.

Viis aastat on möödas ajast, mil Tuneesias algasid nn araabia kevade sündmused. Need laienesid pea kogu MENA (Middle East North Africa) piirkonda ja põhjustasid mitmes riigis valitsuse kukutamise. Loodetud kevadest sai sügis või isegi talv, kuna stabiilsust pole suudetud taastada ja valitseb kaos, mis omakorda tekitab pinnase radikaliseerumisele ja autoritaarsusele. Ilma tugeva toetuseta püsib oht, et Tuneesia langeb tagasi ebastabiilsusse.

Tagasi üles