/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/05/12/4058125t1h05eb.jpg)
Notarid on alates aasta algusest, kui kehtib kooseluseadus, sõlminud kümme kooselulepingut.
Notarid on sõlminud 10 kooselulepingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänase seisuga on notari ametitegevuse statistika andmetel Eestis sõlmitud kümme kooselulepingut,» ütles Notarite Koja tegevdirektor Eve Strang reedel BNS-ile.
Samas ei saanud ta öelda statistikat, kui palju on kooselulepingu sõlmijate seas samasoolisi paare, kui palju eri soost inimesi.
«Notarite Kojal ei ole andmeid konkreetsete lepingute sisu ja osalejate kohta, tõenäoliselt ei ole kõik lepingud sõlmitud vaid samasooliste vahel,» märkis Strang.
«Konkreetsete lepingute sõlmimisega seoses suuremaid probleeme teada ei ole, näiteks siin elavate Eesti kodanike kohta saab notar lepingu sõlmimiseks vajalikke asjaolusid kontrollida registritest,» selgitas Notarite Koja tegevjuht. «Keerulisem oleks, kui üks partneritest elab teises riigis, kuna siis oleks tal vaja tõendada kooselulepingu sõlmimise võimet ning notaril kontrollida lepingu sõlmimise eeldusi,» lisas Strang.
«Kuna kooseluseaduse rakendusseadust ei ole vastu võetud, siis on lepinguid sõlminute jaoks ilmselt esmane küsimus, millal saab nende lepingute kohta registritesse kandeid teha, et muuta seeläbi kooselu ja valitud varasuhe nähtavaks,» ütles Notarite Koja tegevdirektor Strang.
Vahetult enne kooseluseaduse kehtima hakkamist detsembri lõpus soovitas Notarite Koda lükata kooselulepingu sõlmimise edasi aega, mil kooseluseaduse rakendusaktid on jõustunud. Notarite Koja esimees Tarvo Puri ütles 30. detsembril, et notarid saavad uuest aastast seadusekohaselt kooselusid sõlmida, kuid puudub võimalus neid registrisse kanda, mis põhjustab nii segadust kui õigusselgusetust. «Peamiste murekohtadena saab välja tuua neli teemat – võimalikud topeltkooselud, partneri tehingute ja võlgade nähtamatuks jäämine, kooselu seadusjärgse lõpetamise võimatus ning pärimisõiguse puudumine,» sõnas Puri.