:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/12/14/3607059t1h0bf8.jpg)
Kaitseministeeriumi kinnitusel ei muuda kooskõlastusringile saadetud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 2009. aastal jõustunud põhimõtet, et vastuluurega tegeleb kaitsepolitseiamet.
Kaitseministeerium: vastuluure jääb endiselt kaitsepolitsei pädevusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal anti kaitseväe korralduse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muudatustega seni kaitseväel olnud vastuluure funktsioon kaitsepolitseile.
«See puudutas nii riigisaladusele juurdepääsulubade andmist kui ka muid vastuluuretegevusi. Need funktsioonid on jätkuvalt kapol ja kaitseministeeriumi poolt kooskõlastusringile esitatud eelnõuga neid ei muudeta,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang Postimehele.
Tema sõnul täiendatakse uue seaduseelnõuga sõjaväeluure inimallikaluure (HUMINT) teostamise õigusi, et võimaldada kaitseväel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi teabe kogumiseks kaasata inimesi salajasele koostööle.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, keskerakondlane Jaanus Karilaid kritiseeris eile asjaolu, et eelmisel kümnendil jõustunud seadusemuudatusega ei antud kaitseväele luuretegevuseks piisavalt volitusi.
«Kaitseväe korralduse seadusega 2009. aastal nulliti Eesti sõjaväeluure õigused ning viimased kaheksa aastat oleme pidanud luureinfot hankima toetudes järjest rohkem liitlaste abile. See on suurendanud sõltuvust liitlastest, samas aga vähendanud iseseisva kaitsevõime planeerimise adekvaatsust,» teatas Karilaid eile.
Ta nimetas arusaamatuks seda, et aastatel 2007-2008, kui teema teravalt päevakorda kerkis, ei antud kaitseväeluurele piisavalt legitiimseid volitusi.
«Vene Föderatsiooni propaganda oma relvajõudude moderniseerimisest muutub järjest jõulisemaks, aga meie poliittasandil on ikka veel levinud stampmõtlemine, et Venemaal on levinud nõukaaja mentaliteet, lohakus ja raiskamine. Puuduliku võimega kaitseväeluure tõttu oleme olnud sunnitud kaitsevõime planeerimisel kasutama «tahavaate peeglit», aga kõik ju teavad, et kes elab eelmise sõja nostalgias, see kaotab tulevikusõja,» sõnas Karilaid.
Kaitseministeerium saatis sellel nädalal kooskõlastusringile kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega korrastatakse kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks on plaanis anda kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.
Samuti laiendab seadus kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos kaitseväega on varjatud.