Preemiarott inimkeha põnevuste avamise eest

Uus püsiekspositsioon pakub õpilastele vaheldusrikast ja omanäolist õpikeskkonda. Foto: Andres Teiss

 1. koht

«Avameelselt sinu kehast»

Parim püsinäitus – Tallinna vanalinnas kahes keskaegses hoones tegutseval Eesti Tervishoiu Muuseumil valmis mullu väljapanek inimese anatoomiast. Selle kuraator on Ülle Kask, kujundasid Liis Lindvere, Raili Paling, Kadri Kaldam, Indrek Mikk (KOKO Arhitektid), graafilise kujunduse tegid Marko Ausma ja Maris Kaskmann, projektijuht oli Teele Siig (PG), meeskonda kuulusid veel Kärt Mikli, Margus Jurkatam ja Kalju Paju. Püsinäituse eesmärk on tutvustada inimese anatoomiat, füsioloogiat, tervishoidu ja üldisemalt meditsiinivaldkonda.

Aastaauhindade 2015 laureaadid

Konserveerimistöö auhind – Ruth Paas, SA Eesti Vabaõhumuuseum konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut

Preemia anti Eesti Kunstimuuseumi lehvikute konserveerimise eest. Aastatel 2004–2015 konserveeriti 23 lehvikut.

Parim(ad) koguhoidja(d) – Kristiina Hiiesalu, Anne Ruussaar, Ene Heimvell ja Merike Neidorp, Tallinna Linnamuuseum

Projektiga «Keraamikakogu fajansi ja portselani avahoidla» avati Tallinna Linnamuuseumi peahoone keldris uut tüüpi ekspositsioonipind – avatud keraamikahoidla, kus on hoiustatud ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, Hiinast ja Jaapanist. Lisaks on ajutise näitusena eksponeeritud koobaltmaalingutega ahjukahlid ja Madalmaadest pärit keraamilised seinaplaadid.

Parim muinsuskaitsja muuseumis – Tõnu Sepp, Saaremaa Muuseum

Projekt «Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine» oli suunatud muuseumi välisilme parandamisele ja püsinäituste uuendamisele, aga ka kindluse ehitusajaloo uurimisele põhiliselt arheoloogiliste kaevamiste kaudu. Projekti põhitegevuseks oli kindluse bastionaalse vööndi restaureerimine/konserveerimine, mis kestis kokku kuus aastat. Sepp oli restaureerimistööde sisuline juht ja ühtlasi muinsuskaitse järelevalve teostaja.

Aasta muuseumihariduse edendaja – Jane Meresmaa-Roos, Eesti Kunstimuuseum

Auhind koolituskava «Kunst kõnetab kõiki. Puuetega inimesed kunstimuuseumides» eest. See oli suunatud muuseumi- ja haridustöötajatele, olles suunatud muuseumide muutumisele kättesaadavamaks kõigile inimestele. Koolitus käsitles nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega muuseumikülastajat ning andis osalejatele vajalikud teadmised ja praktilised oskused, mida muuseumitöös nii näituste koostamisel kui ka haridusprogrammide loomisel ning läbiviimisel rakendada.

Parim teadustrükis – koostaja Tiina Jürgen, Viljandi Muuseum.

Trükise «Mulgi rahvarõivad» peatoimetaja on Ave Matsin, väljaandjad on Viljandi Muuseum ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Trükis näitab Mulgi traditsioonilise rõivastuse muutust ja arengut ajas ning seob seda võimalikult palju konkreetsete inimeste, paikade ja lugudega.

Parim teadusüritus – Eesti Kunstimuuseum

Anu Allase juhtimisel toimus Kumu kunstimuuseumi sügiskonverents «Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris», mis oli pühendatud Teise maailmasõja järgsele kunstile Ida-Euroopa kontekstis.

Parim turundustöö – Muuseumiöö korraldusmeeskond, koosseisus Külli Lupkin, Laura Kipper, Triin Männik ja Margus Palu

2015. aasta muuseumiöö lõi kõikide aegade publikurekordi, tuues ühel õhtul viie tunni jooksul muuseumidesse üle Eesti 110 000 inimest.

Parim muuseumiarendaja – SA Eesti Vabaõhumuuseum

Projekti «SA Eesti Vabaõhumuuseumi setu ja peipsivene teema külastuskeskuse ja parklate ehitus» eestvedajateks olid Merike Lang ja Jaak Kõiva. Uute setu ja peipsivene hoonete rajamisega lisandus atraktiivne külastusobjekt ning see oli oluline samm ekspositsiooni uuendamisel.

Parim näitus – Eesti Loodusmuuseumi «Öised tiivulised»

Näituse loomisesse panustasid Anne-Ly Nurmõtalo, Aare Lindt ja Evelin Reimand. Näituse kujundas Pult OÜ. Väljapanek tutvustas ööliblikate ja kakkude salapärast maailma.

Kommentaar

Ants Leemets

näituste komisjoni esimees

Kahtlemata on tervis teema, mis köidab inimesi, ja tervishoiumuuseumi on tehtud juba rida aastaid. See püsinäitus («Avameelselt sinu kehast» – toim) on terviklik, sel tasemel polnud konkurenti. Komisjon oli oma otsuses üksmeelne. Tänapäeva muusemis ei piisa ainult nägemisest, külastaja peab ka kuulma, katsuma ja eeskätt mõistma. Tervishoiumuuseum on pidevas arengus. Eesti muuseumi üks põhilisi hädasid on see, et tehakse midagi valmis ja nii jääbki, aga alati on tähtis end igal aastal arendada, isegi siis, kui raha on vähe.

Tervishoiumuuseumis on väga hästi tehtud ka ekspositsiooniga seotud kaubanduse pool, mida me muuseumi puhul väga hindame. Me oleme ju tarbimisühiskond. Püsinäitusi Eestis väga palju ei sünni ja konkursile neid palju ei tule, sest püsinäituse loomiseks on vaja ruumi ja raha. Aga järgmisel aastal tuleb suur asi, Eesti Rahva Muuseumi uus püsiekspositsioon.