Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse esimehe Maris Mälzeri arvates oleks riigikogu pidanud õppelaenude hüvitamise lõpetamisel pidanud kaaluma alternatiivseid võimalusi hüvitamise jätkamiseks.
Mälzer: õppelaenude hüvitamise lõpetamisel oleks pidanud kaaluma alternatiive
«Riik oleks võinud sarnaselt teise pensionisamba maksetega peatada ajutiselt õppelaenude hüvitamise ning jätkata seda näiteks 2011. aastast. Võimaluseks oleks olnud ka jätkata hüvitamist neile, kes olid võtnud õppelaenu enne 30. juunit 2009 ning lõpetada hüvitamine neile, kes võtsid laenu esimest korda 2009. aasta septembris,» ütles Mälzer.
Mälzeri sõnul ei analüüsinud riigikogu EÜLile teada oleva info kohaselt õppelaenude hüvitamise lõpetamisele alternatiivseid lahendusi.
«Riigieelarvest kärbiti kõrghariduse rahastamist ja üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid. Samas ei kärbitud õiguskindluse printsiibile viidates taastuvenergia toetuseid. Irooniline on just see, et õppelaenude hüvitamise lõpetamine päevapealt riivas otseselt nii õiguspärase ootuse kui ka õiguskindluse printsiipe. Jääb mulje, et riigikogu eesmärk oli kärpida võimalikult palju tudengite ja õppelaenu võtnute arvelt ning samas jätta olulisemad kärped tegemata,» märkis Mälzer.
Mälzer lisas, et EÜL tõstatab õppelaenude hüvitamise jätkamise teema ka riigikogu valimiste eel.
«Soovime juhtida valijate tähelepanu riigikogu liikmetele, kes ei pea milleski õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipe ning ei soovi kodanikuühendustega koostööd teha. Saadikutel on võimalus seadust muuta ning taastada õppelaenude hüvitamine neile, kes võtsid laenu enne 30. juunit 2009,» lausus Mälzer.
Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009, kuulutati presidendi poolt välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini.