/nginx/o/2010/12/02/476950t1h2ab3.jpg)
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhi Margit Sutropi hinnangul ei peaks inimesed keskenduma riigieksamite pingereale, vaid tehtu tulemusi saab mõõta pikema aja tagant ja üheks mõõdupuuks on näiteks inimarengu aruanne.
Margit Sutrop: tegelik eksam on sinu elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestlastel on tore ütlemine, et tegelik eksam on sinu elu,» nentis Sutrop. «Me saame mõõta, kuid väga pika aja pärast.»
Tema arvates on üheks mõõtevahendiks Eesti inimarengu aruanne ja teiseks inimressursimõõtmise analüüs.
«See tuleb elust,» sõnas ta.
Kui aga rääkida riigieksamite pingereast, siis võiks Sutropi arvates muu hulgas mõõta veel kui palju pakub kool huviringe, enesearenguvõimalusi, arendab kriitilist mõtlemist, annab võimalusi osaleda sotsiaalsetes projektides.
Sutrop tõstis esile, et riigieksamite pingerida võib anda lapsevanemale infot, et millises koolis õpivad kõige motiveeritumad ja andekamad lapsed, keda omakorda õpetajavad motiveeritud õpetajad.
«Kuid hariduspoliitikute jaoks on olulised teised pingeread - nende jaoks on oluline, kus on koolid ja õpetajad, kes suudavad vähemmotiveeritutest ja vähemandekatest lastest teha motiveeritud ja neid, kes tahavad edasi jõuda,» selgitas ta.
Sutrop toonitas ka, et kindlasti ei tohiks unustada õpetajate tööd taseme mõõtmist.
«Ma arvan, et siin on suur maa edasi vaadata. Õpilasel on õigus öelda, kui õpetaja loeb kaks aastat sedasama õpikut ümber ja kunagi ei küsi, kas keegi aru sai,» rõhutas Sutrop.
Täna ja homme toimuval Tartu Ülikooli eetikakeskuse konverentsil arutatakse selle üle, mida Eesti koolide ja Eesti õpilaste juures ühiskondlikult väärtustada soovitakse.