/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/09/07/428842t1hf396.jpg)
Kuna on ka kloostrita ordusid, annab valitsuse heaks kiidetud eelnõu õiguse Eestis ordusid asutada.
Eestis saab peagi asutada ordusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna on olukord selline, et võib registreerida kloostreid, aga kõik ordud ei pruugi olla seotud konkreetse kloostriga,» ütles regionaalminister Siim Kiisler täna valitsuse pressikonverentsil.
Tema sõnul palus sellist võimalust roomakatoliku kirik.
Katoliiklastele on vastu tuldud veelgi. «Selle seadusega lubatakse registreerida Eestis riikide vahelise välislepingu alusel tegutsevaid institutsioone. Antud juhul on initsiatiiv roomakatoliku kirikult,» rääkis minister.
Roomakatoliku kirik on ainus, mis tegutseb Eestis välislepingu alusel. Eesti ja Püha Tooli kokkulepe katoliku kiriku õigusliku staatuse kohta Eestis jõustus 1999. aastal.
2009. aastal pöördus Püha Tooli nuntsius Eesti poole diplomaatilise noodiga, milles tehti ettepanek lisada kirikute ja koguduste seaduses usuliste ühenduste loetellu ka välislepingu alusel tegutsevad institutsioonid.
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu paneb paika ka, kuidas registreeritakse kogudusi, mis kuuluvad konkreetsesse kirikusse.
«See kord on praegu mitmeti tõlgendatav – kogudus registreerib end kas otse või läbi kiriku juhatuse,» kõneles Kiisler. «Siin kirjeldatakse meie kirikute initsiatiivil, et kogudusi registreeritakse läbi kiriku juhatuse.»
Ministeeriumi teatel puudutab küsimus MTÜde registrisse andmete esitamist, mis antakse nüüd keskjuhtide ainupädevusse.
Nimetatud täpsustus on ministeeriumi teatel vajalik, et eristada, millal esitab andmete muutmise avalduse kirikute või koguduste liidu juhatus ja millal on muudatuste registrisse kandmise avalduse esitajaks kloostri või koguduse juhatus ise.