/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
Eesti linnade liit ei ole nõus ettevalmistuses oleva reglemendiga, mis jätaks kohalikud omavalitsused ametlikust õigusloome protsessist edaspidi välja.
ELL: Linnade liit tahab õigusloomes jätkuvalt osaleda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Linnade liit ei ole nõus kohaliku omavalitsuse seaduseelnõude ettevalmistamisest kõrvale jätmisega ning esitas valitsusele omapoolsed ettepanekud seoses valitsuse reglemendi muutmise eelnõuga,» teatas liit.
Liidu sõnul on alates 2003. aastal käivitunud e-õiguse süsteemi rakendamisest kohalikel omavalitsustel ja omavalitsusliitudel olnud võimalik õigusloomes aktiivselt osaleda.
«Linnade liit on esitanud omapoolse seisukoha aastas keskmiselt 240 õigusakti eelnõu osas, mis puudutavad kohalike omavalitsuste tegevust või kohalikku elu. Suurem osa ehk kaks kolmandikku ettepanekutest on arutelude käigus toetust ja rakendust leidnud.»
Linnade liidu juhatus on seisukohal, et kaasamise hea tava ei juurdu iseenesest.
«Õigusloomes ametliku osaluse asendamine mitteformaalse arvamuse avaldamisega võimendab probleeme, mis on seotud õigusaktide mõjude hindamisega, sealhulgas kulude arvestamisega, ning pärsib avaliku sektori ühe osapoole – kohaliku omavalitsuse – huvide ja vajadustega arvestamist.»
«Eesti on olnud seni õigusega uhke e-riigi, sealhulgas e-õiguse rakenduste üle. See on olnud hea võimalus nii ministeeriumitele kui ka omavalitsusliitudele ametlike seisukohtade esitamiseks ning kooskõlastamiseks. Huvi kohalikud omavalitsused e-õiguse süsteemi kooskõlastusprotsessist kõrvale jätta ei toeta demokraatlike protsesside arengut,» leiab liit.