/nginx/o/2010/11/30/475591t1h06b3.jpg)
E-kiirabi projekti eestvedajat Ago Kõrgveed häirib riiklike ametkondade aeglus e-kiirabi käivitamisel, sest esialgsed tähtajad on kukkunud ja tema hinnangul hakati projekti valest otsast vedama, mistõttu pole selge, millal patsiendid hakkavad uudsetest lahendustest kasu saama.
E-kiirabi võimaldab Tartu kiirabi juhi ja idee autori Ago Kõrgvee sõnul kõigil Eesti kiirabiüksusel operatiivselt nii anda kui ka saada informatsiooni, et patsiendile osutatava ravi kvaliteet oleks võimalikult kõrge ning töötajate tegevused täpsed.
«Kui mõni naljavend on arvanud, et e-kiirabi enam kohale ei tulegi ja suheldakse vaid meilitsi, siis tegelikult on e-kiirabi kõrgtehnoloogiline osa, mis lisandub tavalisele kiirabile,» selgitas Kõrgvee. «E-kiirabi peaks olema nähtav ja nägev kiirabi.»
Palju abiseadmeid
Nägemise tagaks sellises kiirabis ligipääs infosüsteemidele, mille abil saaksid meedikud patsienti kohta infot, sest võib juhtuda, et ähmis inimene ei suuda vajalike andmeid meenutada. Nähtavus on vajalik aga kiirabide juhtimiseks ja hiljem nende töö analüüsimiseks.
Nii olekski sündmuskohale sõitev või seal olev kiirabi kõrgtehnoloogiline üksus, millesse on koondatud pea kõik kaasaegsed info- ja logistikasüsteemid. E-kiirabis peaks Kõrgvee hinnangul kindlasti olema tagatud GPS positsioneerimine, navigeerimisseadmed ja kommunikatsioonivahendid nagu telefon, raadio, interneti püsiühendus ning samuti tipptasemel riist- ja tarkvara.
Navigeerimisseadmed on Kõrgvee selgituste kohaselt eriti olulised, et kiiresti leida inimesed, kes on hätta sattunud kohtades, mida kiirabijuhid ei tunne või kuhu on keeruline ligi pääseda – näiteks metsas või isegi uusasumites, mida pole veel kaartidele kantud.
«Ma loodan väga, et e-kiirabi tekitab tingimused, et saame osutada reaalset ja parimat abi ka kaugemates maanurkades olevatele inimestele,» sõnas Kõrgvee. «Patsiendini lühima marsruudiga jõudmine võib olla otsustava tähtsusega.»
Kiirabis olevad diagnostilised seadmed nagu EKG aparaat, jälgimismonitor, glükomeeter jne on lõimitud brigaadi kasutuses oleva tahvelarvutiga, mis võimaldab infot saata reaalajas nii tulevasele raviasutustele kui arstile. Vajadusel on võimalik haiglast sündmuskohal olevaid meedikuid nõustada ja haige vastuvõtmiseks ettevalmistusi teha.
Segane ajakava
Küll aga pole Kõrgvee hinnangul selge, millal inimesed selliste lisavahendite kasutamisest kasu hakkavad saama, sest E-tervise Sihtasutus on kiirabijuhi arvates ajahätta jäänud. Tema hinnangul võinuks kõik valmis saada juba eelmisel aastal, sest sotsiaalministeeriumile esitati esimene kava 2006. aasta kevadel ja ideeprojekt oli valmis 2008. aastaks.
«Et olen seda ideed jõudumööda arendanud, on minule mõnikord arusaamatu, miks see nii aeglaselt edasi liigub,» sõnas Kõrgvee. «Ju on probleem nende inimeste jaoks keeruline ja asjade edenemine on sageli kinni kompetentsuses, sest juhtima satuvad sageli need, kes pole idee autorid ja pole ideed endale selgeks teinud – nad on palgatud tööd tegema.»
E-tervise Sihtasutuse e-kiirabi projektijuhi Boriss Gubaidulini hinnangul ei saa öelda, et projekt oleks venima hakanud, vaid selle kestvust pikendati, sest selgus, et analüüs kiirabi ja seotud osapoolte vajadusest võttis kauem aega. Samuti kujunes kesksüsteemi hankemenetlus oodatust pikemaks.
Gubaidulini sõnul on kesksüsteemi arendus nüüd töös ja praegu läheb kõik plaanipäraselt ning vastavalt ajakavale. Tema hinnangul peaks süsteemi piloteerimine toimuma 2011. aasta esimeses kvartalis ja sama aasta lõpus oleks töös ka terviklahendus.
Probleemkohti on Kõrgvee sõnul aga teisigi: näiteks hakati kohe looma keskset riiklikku süsteemi, kuigi loogilisem olnuks tema arvates alustada kasutajaliidesest ja ühest üksusest, et tehtut testida ja alles siis riiklikult laieneda.
«Nii ju keegi tavaliselt ei tee – sa ei hakka maja katusest ehitama, et siis pärast otsida sobilikke materjale, kuidas katus üles tõsta,» nentis ta.
Samas rõhutab Kõrgvee, et Eesti pole e-kiirabi vallas teistest Euroopa riikidest oluliselt maha jäänud. Paiguti on sarnane süsteem või selle elemente rakendatud Inglismaal, Saksmaal, Taanis ja Põhjamaades, kuigi üheski riigis pole veel riiklikku süsteemi, mis oleks Kõrgvee hinnangul Eesti plussiks, sest väike riik saab oma eelised just niimoodi ära kasutada.
«Suund e-kiirabi poole on üldine ja arusaadav, kuid Eesti võiks oma eeliseid ära kasutades pakkuda paremat kiirabiteenust kogu riigi territooriumil enne teisi,» sõnas ta.