/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/07/30/411011t1h2519.jpg)
Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna arvas, et enamus infot, mida diplomaadid on kellegi kohta öelnud ei ole uus info.
Ekspert: enamik Wikileaksist tulnud infot ei ole uus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et Putini väga oluline roll ei tohiks kellelegi üllatus olla. Pealegi, erinevaid kirjavahetusi on avalikustatud ka varem (näiteks mitmed USA ajakirjanike raamatud Bushi administratsiooni kohta) ja kõnepruuk tundub olevat tavaline,» ütles Kirna.
Samas leidis Kirna, et diplomaatilises aspektis ei ole hea kõike otse öelda, seega mingi aja on kindlasti teatud distants. «Samas, lihtne on neile diplomaatidele uued ametikohad määrata ja edasi liikuda.»
«Suurem probleem on seoses spioneerimise ning teatud riigijuhtide kommentaaridega. USA ei paista väga kenas valguses ning eelkõige Araabia riikides võib Iraani küsimus riike mõjutada,» sõnas Kirna.
Kirna arvates võib samamoodi kannatada USA-Suurbritannia «eriline suhe», mis brittide rahapuuduse ja uue peaministriga oli niikuinii ohus.
«Seega potentsiaalseid probleemkohti on palju, aga ma ei usu, et praegune leke oleks maailmale või Eestile ohtlikum või keerulisem, kui eelmised. Tegelikkuses võiks oodata neist leketest palju plahvatusohtlikumaid asju, seega võib-olla on midagi olulisemat veel tulemas,» arvas Kirna.
Kirna arvates oleneb info avalikustamise vajalikkus vaatenurgast, kuid tõdes samas, et osa infost, mis sealt aja jooksul on tulnud, on olnud vägagi vajalik. «Kõik loomulikult mitte,» lisas Kirna.
Diplomaatide töökorralduse muudatusest rääkides arvas Kirna, et nad võivad ennast mingi aja tagasi hoida, aga vaevalt töökorralduses midagi kardinaalset muutub, pigem tulevad muutused info valdamises.
«Tõenäoliselt liigub USA tagasi 9/11 eelsesse aega, kus juurdepääs infole on piiratum, et paar inimest ei saaks lekitada nii palju infot. Negatiivne on see eelkõige just infovahetuse jaoks, sest kui pole kommunikatsiooni ja juurdepääsu infole, on raske terrorirünnakuid avastada ja nendega tegeleda,» ütles Kirna.
«Samas, ühe inimese juurdepääs ei tohiks olla ka nii suur, et nii palju kahju teha, sest tõenäoliselt on juurdepääs siis ka muule infole, mida saab juba mujale levitada,» sõnas Kirna.