Kõrgkool maksab kopsakaid jõulutoetusi

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli peamaja näeb kulunud välja, pikisilmi oodatakse uut õppehoonet, millele pandi eelmisel nädalal nurgakivi. Keerulise aja palsam kooli töötajaile on jõuluaja toetus. Foto: Margus Ansu

Tartu Tervishoiu Kõrgkool maksab tänavu kõigile töötajatele ühe kuupalga suurust jõulutoetust. «Me oleme vaielnud küll, kas see on hea või halb, aga mina ütlen, et jõulude ajal on hea inimes­­tele anda,» sõnab rektor.

«Kõik me armastame jõulude ajal osta lähedastele kingitusi ja teha sel viisil omakorda heameelt teistele,» põhjendab rektor Anneli Kannus, tuues kõigepealt esile niisuguse otsuse emotsionaalse külje.

Keerulistest majanduslikest aegadest hoolimata on tervishoiukõrgkoolil aga ka varem jõulutoetuseks raha jätkunud. Ja kuigi skeptikud on rektorile öelnud, et niisuguse masstoetuse asemel tõstku ta parem palka, kas või 100 kroonigi, on rektor nõusse jäänud pigem ülejäänutega – nendega, kes eelistavad kopsakat jõulutoetust.

«Preemia ja toetus on kaks ise asja,» täpsustab Anneli Kannus. «Preemiaid me maksame väga piiratult, kindlatel alustel ja individuaalselt. Aga toetusi maksame oma töötajatele vahetevahel küll ka töötulemustest mitte sõltuvatel asjaoludel.»

Kool otsustab ise

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets ütleb, et rakenduskõrgkoolide palgakorraldus on iga õppeasutuse enda otsustada ning haridus- ja teadusministeerium reguleerib vaid lisatasu maksmist rektoritele. Jõulupreemiate maksmist ilma tegelikku töötulemust arvestamata ei pea ta õigeks.

Anneli Kannus sõnab, et tegelikult on neil jõulutoetuse maksmisel siiski kaks tingimust: peab olema raha ning põhjust maksta.

Rakenduskõrgkooli tegevuskulu tuleb peamiselt üliõpilase pearahast ehk riiklikust koolitustellimusest ning õppeasutuse otsustada on, kui suure osa sellest rahast suunab ta personalikulusse ja kui palju majanduskulusse. Personalile maksmine käib asutusesisese töö tasustamise juhendi järgi.

Jõulutoetuse suurus sõltub Anneli Kannuse sõnul sellest, milline on aasta lõpul personalikulu seis.

«Ja kui koolil on õnnestunud kokku hoida ja hästi majandada, siis ei peaks olema põhjust häbeneda jõulutoetust maksta,» ütleb Kannus.

Kannus jätkab, et tänavu on neil personalikulu ülejääk tekkinud ka negatiivse külje pealt. «Me ei ole suutnud täita välisprofessori ametikohta. Me ei korraldanud ka eelmise õppeaasta lõpuüritust ning jätsime ära suvepäevad.»

Küsimusele, miks ei muretse nad ülejääva raha eest näiteks õppevahendeid, vastab Kannus, et vastus kõlab küll naljakalt, kuid kuna nende uus maja alles hakkab kerkima, ei ole neil praegu lihtsalt uute õppevahendite jaoks ruumi.

Kannus jätkab, et tema seisukoha järgi on nende asutuse kõige olulisem vara töötaja. Näiteks tänavu tundis ta eriti, et juhtkonnal on lausa moraalne kohustus jõulutoetust maksta, kuna töötajad on väga palju pingutanud, pidades täitma ka keerulisel aastal tulnud lisaülesandeid.

See puudutab tema sõnul uue õppeinfosüsteemi juurutamist. Süsteem tuli viia kooskõlla uute väljundipõhiste õppekavadega ning kõrgkooli uue arengukavaga.

Lisaülesanded on seotud ka uue õppehoone ehitusega, millele eelmisel nädalal kooli 199. sünnipäeval pidulike helide ja kõnede saatel nurgakivi pandi, ning samuti tervishoiukõrgkooli kasutuses oleva ühiselamu liftide remondi ja söökla sulgemisega.

Mis puutub solidaarsusse ühiskonnaga, tuletab Anneli Kannus meelde, et nende töötajad on igal aastal vabatahtlikult raha korjanud ja toetanud heategevusega linna varjupaiku. Nüüdki seisab heategev oksjon ees.
Küsimuse peale, kas Anneli Kannus ka endale jõulutoetust maksis, hakkab rektor naerma, öeldes, et ei ole võimalik maksta, sest see oleks korruptiivne tegu.

Sukasääres midagi

«Alati võib ju kaaluda inimestele suurema palga maksmist, kuid peame arvestama, kui jätkusuutlikud me seejuures oleme,» selgitab Kannus. «Üliõpilaste pearaha on viimase pooleteise aasta jooksul vähenenud 17 protsenti, meie aga oleme püüdnud hakkama saada nii, et ei ole palku nii palju vähendanud.»

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetski tunnistab, et kõrgkoolid on viimasel ajal olnud kärbete keerises ning on mõistetav, et kõrgkooli juht ei pane töölepingusse parema meelega sisse kõrgemat palka, jättes sinna teadlikult reservi ja makstes selle võimaluse korral välja teisiti.

«Me oleme aga siiski soovitanud mitte teha kõigile ühtlast jõulutoetust, sest tänapäeval peaks inimest heale tulemusele motiveerima eelkõige sissetulek ja selle kõrval teadmine, et kui ta teeb midagi valesti, võetakse temalt midagi ära,» räägib Laidmets.

Arvamus