/nginx/o/2015/12/14/4797157t1h2353.jpg)
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ei kaasne kateldes puidu põletamisega raiemahu hüppelist kasvu.
Keskkonnaminister: võsast elektri tegemine on eluterve alternatiiv fossiilsetele kütustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pomerantsi sõnul on Eestis ohtralt metsamaterjali, millel seni pole turgu olnud. Näiteks on vähe kasutatud halle lepikuid ning raiejäätmeid nagu oksad ja ladvad. Samas moodustab okste ja okaste biomass ligi 35 protsenti tüvepuidu biomassist. Lisaks saaks ära kasutada ka kännud ning elektriliinide alt ja kraavipervedelt raiutava biomassi. Pomerantsi sõnul oleks tegemist eluterve alternatiiviga fosiilsete kütuste kasutamisele.
Viimastel aastatel on Eestis raiutud ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit puitu. Kuna metsanduse arengukava näeb jätkusuutlikuna ette 12-15 miljoni tihumeetri raiumist, jääb osa puidust tarbimata. «Olulisest mõjust metsaelustikule saaksime rääkida siis, kui ületaksime metsanduse arengukavas kokkulepitud raiemahte,» ütles Pomerants.
«Looduskaitseliste eesmärkide tarbeks on üle 10 protsendi meie metsadest range kaitse all ning kokku on looduskaitse jaoks eraldatud üle veerandi metsade pindalast,» ütles minister ja lisas, et metsa pealt tulu teenimine on aktsepteeritav siis, kui looduskaitselised piirangud seda ei takista. «Pole ju mõtet omada metsa ainult selleks, et puid kallistada.»
Pomerantsi sõnul ei tähenda eelnev siiski hüppelist puidu raiumismahu kasvu. «Valitsuse kava järgi otsustatakse iga statistikakaubanduse tehing eraldi ning see kas üldse, millal ja kui palju suudab Eesti oma taastuvenergiat statistikakaubanduse raames müüa, selgub alles tulevikus,» ütles Pomerants.