Sõjaväeluure saab õiguse koguda teavet väljaspool Eestit

Foto: PantherMedia / Scanpix

Kaitseministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis annab kaitseväe luurele muu hulgas õiguse teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eestit.

Seni oli kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas, teatas kaitseministeerium.

Samuti laiendab seadus kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos kaitseväega on varjatud.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on luure ja eelhoiatus Eesti julgeoleku seisukohast võtmetähtsusega ning kaitseväe luureüksustele tuleb anda laiemad õigused riigikaitseks vajaliku info kogumisel.

«Et oma riigi kaitsmist planeerida, vajame teadmisi võimaliku vastase kavatsustest. See eeldab teatud võimekust infot hankida ehk teostada luuret. Kaitseväe luureüksustel peavad olema piisavad õigused, et nad saaksid oma tööd hästi teha,» ütles Hanso.

Kaitseministri sõnul on neid muudatusi vaja selleks, et viia kaitseväe luure õigused julgeolekukeskkonna väljakutsetega kooskõlla ja et luureüksused saaksid neile pandud ülesandeid täita. Ta lisas, et ohud ja infohankimise vajadused on laiemad ega ole seotud ainult missioonipiirkondadega.

Hanso sõnul on tsiviilkontroll kaitseväe luure tegevuse üle tagatud teenistusliku järelevalvega kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega kaitseväes. Samuti on riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Luurekeskus on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on teostada kaitseväeluuret ja koordineerida teiste struktuuriüksuste luure- ja julgeolekutegevust ning anda kaitseministeeriumile, kaitseväe juhatajale ja kaitseväe juhataja asetäitjale luure- ja julgeolekuteavet.