Täna avalikustati viis Eesti märgi ideekavandit, mille edasiarendused asuvad pürgima Eesti märgiks. Võitja selgub žürii- ja rahvahääletuse koostöös märtsi keskpaigas.
Selgusid Eesti märgi ideekavandite finalistid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaliku ideekavandi konkursil pääses žürii otsusega finaali 4 ja rahvahääletusega 1 töö. Žürii otsustas lõppvõistlusele saata (järjestatud autorite perekonnanime alusel) tööd «Võimaluste risttee» (autor Villem Loigom), «Vabaduse lend» (autor Igor Smolkin), «Eesti – pilk tulevikku» (autor Kaile Tuvi) ja «Eesti. North East» (autor Veli-Johan Veromann).
«Valimine oli vaidlusterohke ja palju põnevat jäi välja, kuid usun, et kõigis töödes on potentsiaali ja intriigi, et peale edasiarendust tuline finaal maha pidada,» kirjeldas žüriiliige Loreida Hein. «Tegime valiku arvestusega, et kavandid haakuksid nii loodus- kui ka teadusvaldkondadega ning oleks samas piisavalt soliidsed, esindamaks riigi erinevaid valdkondi. Loodame, et lõpptulemus saab eestlastele südamelähedane ja välismaalasele veenev,» lisas ta.
Konkursi reegleid järginud töödest pääses veebilehel misoneesti.err.ee toimunud rahvahääletuse tulemusel finaali võistlustöö «Eesti kudum» (autorid Andrea Tamm ja Jörgen Alunurm).
«Ehkki konkursi veebilehel poolthääli andnute südame vallutasid vaieldamatult lustakad kalajoonistused, neist üks isegi võistluse reklaamikampaania näidistöö, pääses edasi siiski reglemendile vastanud töö,» selgitas Eesti brändi uuendamise meeskonna juht Paul Kristjan Lilje. Eesti märgi ideekavand peab sobima kasutamiseks võimalikult erinevates valdkondades ja võimalikult erinevatele kandjatele. Küll aga tunnistati eripreemia vääriliseks kavand «Kuldkala püütakse Eestis» (autor Johanna Liisa).
Finaaltöö autorite või autorite kollektiividega kohtutakse veebruari algul ning asutakse töid edasi arendama. Ühtlasi pakutakse finalistidele vajadusel võimalust teha koostööd professionaalsete disaineritega. «Lõppvõistlusele jõuavad esitatud ideekavandite edasiarendused koos näidistega, kuidas märki kasutada erinevates riigi tutvustamisega tegelevate valdkondade turundusmaterjalides,» rääkis Lilje.
ŽÜRII TAGASISIDE VÕISTLUSTÖÖDELE:
1) Eesti – võimaluste risttee (autor Villem Loigom)
/nginx/o/2016/01/28/4911059t1hc306.png)
Žürii kommentaarid:
• Ootamatu, heas mõttes lapsemeelne. Suhteliselt vähe mänguruumi ja komplitseeritud, kuid kindlasti positiivse alltekstiga.
• Edasiarenduses saaks luua lihtsa ikooni sellest lähtuvad variatsioonid eri valdkondade jaoks ning ka kujundusgraafikat, et pikemat lugu “jutustada”.
• Originaalne mõtlemine, mängitav, muudetav ja arendatav. Probleemiks ehk vähene universaalsus ja probleemid erinevatel kasutusjuhtudel.
• Seob endas orgaanilist ning matemaatilist vormi, kattes hästi nii Eesti toidupromojate, tehnoloogiaettevõtete kui kultuuriturismi vajadusi.
2) Vabaduse lend (autor Igor Smolkin)
/nginx/o/2016/01/28/4911065t1h0126.png)
Žürii kommentaarid:
• Edev ja sillerdav märk, teravalt elegantne ja lennukas. Raske kujutada tõsisemate toodete/teenuste juures.
• Imekena ja elegantne, kuid mõne valdkonna jaoks võib osutuda liiga naiselikuks ja trendikaks.
• Efektne abstraktne lahendus, mis tekitab erinevaid assotsiatsioone vastavalt vaataja kogemusele – võib tajuda lindu, rukkilille aga ka hüppavast konna, kaelasidet jne
• Pilkuköitev, hea mustrilahendus märgi sees. Liigselt meenutab pääsukest või konna (taotluslikult), mida me võibolla märgina näha ei tahaks.
Tugev tüpograafia ja intrigeeriv märk. Selles märgis on traditsioon ja kaasaeg kenasti kokku saanud.
3) Eesti – pilk tulevikku (autor Kaile Tuvi)
/nginx/o/2016/01/28/4911061t1hfc66.jpg)
Žürii kommentaarid:
• Puhastatud nõnda selgeks, et on saavutatud maksimaalne universaalsus. Kõnetab igaüht olenemata geograafilisest asukohast või sotsiaalsest staatusest.
• Väga selge ja otsekohene märk, mis võib mõjuda ausa silmavaate kui ehmatava hüpnoosina (vt Kaitseväe välivormi mütsimärk). Edasiarendusena saab kujundi mahendamiseks luua mustreid.
• Täiesti ebaeestlaslikult julge lähenemine, selge põhjamaisus. Usutav võimalus vaatajaga kontakti saavutamiseks. Märgis peitub intrigeeriv võimalus kasutada animeeritud silmapilgutust, peegeldusi jne.
• Jõuline, meeldejääv, eristuv. Paralleel kõike-nägeva-silmaga
• Selge, aktiivne märk, kasutab Eesti lipuvärve viisil, kus valget ei ole vaja eraldi markeerida. Sarnasus nazari ehk islamimaadest tuntud kurja silma talismaniga, mis on isegi positiivne, toimides Eesti kaitsjana.
4) Eesti. North East (autor Veli-Johan Veromann)
/nginx/o/2016/01/28/4911063t1h71ff.png)
Žürii kommentaarid:
• Märgis on liikumist ja energiat, mis suunab kõik keskele kokku. Mõjub pea hüpnotiseerivalt
• Lihtne ja samas universaalselt sisukas märk (fookus/tähelepanu/tule siia, IT/kliki mind/vali see, kasum/kahjum/ärikliima, rukkilill/pääsuke/rahvuslik motiiv, lumi/kuused/kaerajaan jne). Ikoonina hea lihtne, dekoorina hea tihe. Võibolla pöörates meenutaks vähem Made in Britain logo.
• Universaalne, hea ilmakaarte retoorika, hästi kasutatav.
• Graafiliselt tugev, pakub võimalust väga erinevateks rakendusteks. Lihtne lisada põhjendusi ja tekkelugusid. Suur sarnasus Suurbritanniat tutvustavate logodega, seega tuleb logo alati õiges värviskeemis esitada.
5) Rahvahääletuse tulemusel finaali pääsenud töö «Eesti kudum» (autorid Andrea Tamm ja Jörgen Alunurm, 1350 häält)
/nginx/o/2016/01/28/4911067t1h0cec.jpg)
Lõplikud tööd avalikustatakse märtsis. Konkursi preemiad jagunevad 4000 eurot (I koht), 2500 (II koht) ja 1000 eurot (III koht).
18. novembril 2015 välja kuulutatud Eesti märgi ideekavandite konkursile esitati 650 unikaalset tööd. Eesti märgi konkurss toimub koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.
Žüriisse kuulusid fotograaf Kaupo Kikkas, sisearhitekt ja sisearhitektide liidu juhatuse liige Loreida Hein, teenusdisainer ja koolitaja Markko Karu, disainer ja õppejõud Marko Kekišev, animarežissöör ja graafik Priit Pärn, EKA disaini- ja rakenduskunsti magistriõppe juht, professor Tanel Veenre ja Tarbekunsti ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas.