/nginx/o/2009/09/10/233420t1h82ea.jpg)
Haridustöötajate liidu tehtud küsitlus näitas, et on kohalikke omavalitsusi ja haridusasutuse juhte, kes «soovitavad» õpetajatel kirjutada avaldus tasuta puhkuse saamiseks, et hoida kokku asutuse kulusid.
Koolid soovitavad õpetajatel palgata puhkust võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidu teada on seda tehtud Viljandimaal Raudna põhikoolis ja Pärsti lasteaed-algkoolis ning Hiiumaal Emmaste põhikoolis. «Nähtavasti on lisaks neile veel teisigi haridusasutusi, kus taolisi nõudmisi esitatakse, kuid sageli õpetajad sellest ei teata, kartes kas oma töökohta kaotada või muid tööalaseid ebameeldivusi,» arvas haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik, kes saatis selle kohta pöördumise riigikogu kultuurikomisjonile, haridusministrile ja omavalitsustele.
Rondik ütles, et on pärast kirja saamist saanud teateid, et sellist soovitust on veel mitmel pool mujalgi rakendatud. «Pöördusin linnaliitude poole palvega selgitada täpsemalt välja, mismoodi tegelikult olukord on,» sõnas Rondik.
«Palga arvelt hakata valdkonnas muid probleeme lahendama on naljakas,» arvas Rondik, ehkki ta ei osanud täpsustada, kas õpetajate palgaraha eest tõepoolest muid kulusid tasutakse.
Rondik ütles, et näiteks Emmaste vallavanem lubas küll tulla selgitama, miks selline käik tehti, kuid siiani pole ta seda teinud. «Rääkis, et nii riigi kui valla raha otsas, kuskilt juurde ei saa... see on naljakas, kuidas palgaraha nii järsku otsa sai?» imestas Rondik.
Tema andmetel soovitatakse õpetajatel tasustamata puhkus võtta just jõuluvaheajaks. «See oleks õpetajale kena jõulukingitus küll.» Rondik lisas, et jutust vormistamiseni pole veel jõutud.
Ootab reageerimist
Riigikogu kultuurikomisjon leidis, et selline asi on täiesti taunimist väärt. «Peame taunimist väärivaks nii seda, et õpetajaid sunnitakse palgata puhkusele kui ka riigi poolt antud haridusraha mittesihipärast kasutamist,» märkis kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.
«Haridusministeeriumil on järelevalveosakond, peale selle on maavalitsuste juures haridusosakonnad, mis on riigi käepikendus. Me ootame, et nemad oma võimalusi kasutades reageeriksid sellele,» lisas Kreitzberg.
Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et ministeerium saab järelevalvet teostada üksnes õppe-kasvatustöö osas. «Palkade maksmine kuulub eelarve valdkonda ning sellist järelevalvet on õigus omavalitsustes korraldada kas maavanemal või riigikontrolöril. Kui aga on konkreetseid kaebusi, et mõnes omavalitsuses on saadetud õpetajaid tasustamata puhkusele vastu nende tahtmist, siis on see seaduse rikkumine ja haridus- ja teadusministeerium taotleb nimetatud omavalitsustele seaduslikkuse kiiret taastamist ning pöördub vastava järelevalve algatamiseks maavanema poole,» kinnitas minister.
Lukas ütles, et kui omavalitsus saadab haridustöötajad palgata puhkusele, ei ole järelikult kulutusi korralikult planeeritud. «Kui see tähendab, et osa alammäärade alusel palga maksmiseks mõeldud riiklikest vahenditest jääb õigel eesmärgil kasutamata ja suunatakse palgafondist välja, ei ole see seaduse mõttega kooskõlas,» lisas minister.
Riigieelarve tasandusfondist omavalitsustele hariduskuludeks eraldatud raha on mõeldud neljaks otstarbeks - haridustöötajate palkadeks, õppevahenditeks, pedagoogide koolituskuludeks ning investeeringuteks ning omavahel võib neid summasid ümber tõsta. «Kuid näiteks koolimaja kütmiseks ei saa riigilt hariduskuludeks eraldatud raha kindlasti kasutada,» toonitas Lukas.