Televisioon ulatab rahalisse kitsikusse sattunuile abikäe

Kihnu Virvel ammune soov oli telesaatest «Võta või jäta» maaostuks raha võita. Peagi jõuab TV 3 eetrisse saade, kus selgub, kui palju õnnestus laulumemmel Alari Kivisaare suunamisel kohvrist raha saada. Foto: TV3

Olgugi et Kihnu Virve korraldas tuuri, oli tal tarvidus va krõbiseva järele palju suurem, kui esinemised sisse tõid. Ent naisel oli salaplaan – pääseda saatesse «Võta või jäta» ja hankida raha sealt, kirjutab Priit Pullerits.

TV 3 ekraanil järjekordset hooaega alustanud «Võta või jäta» on üks tänavusest kolmest telesaatest, mis tõotavad teid paugupealt miljonäriks teha. Kuid erinevalt Kanal 2 «Tõehetkest», kus võit eeldab intiimsete eraeluasjade paljastamist, ja TV 3 saatest «Targem kui 5B», kus võit tuleb teenida teadmistega – mis siis, et kõigest 5. klassi teadmistega –, on «Võta või jäta» hulga kergemast klassist. Seal puudub oht raha nimel oma hea nimi ohvriks tuua ja end naeruväärseks teha.

Küllap just seetõttu leidus neid, kes tänavu 80-aastaseks saanud Kihnu Virve kõrval «Võta või jäta» saatesse üritasid pääseda, ligi kümme tuhat. «See arv kõlab täiesti uskumatult!» tunnistab Annely Adermann, TV 3 avalike suhete juht. Poolteist aastat tagasi, kui saade alustas, kogunes sinna pürgijaid 4000.

Kuid suurenenud pole üksnes rahahimuliste telemängurite arv, vaid ka rahasaadete hulk. Lisaks kolmele miljonimängule – mitte segi ajada Miljonimänguks ristitud saatega «Kes tahab saada miljonäriks?», mis enam ekraanil ei jookse! – peibutab Kanal 2 «Selgeltnägijate tuleproov» 100 000 krooniga. «Rooside sõja» igas osas saab võitja 20 000 krooni ning 50 000 krooni eest esemelisi auhindu ja reise. Novembrist käivitub Kanal 2s järjekordne «Talendijaht», kus peaauhind on pool miljonit krooni, lisaks 10 000 krooni iga saate võitjale.

TV 3 toob vaatajate ette «Laulud tähtedega», kus võidusummaks on samuti pool miljonit krooni, aga seda ei saa esimeseks tulnu endale, vaid peab annetama heategevuseks. Eelmisest hooajast jääb TV 3 arvele ilmselt Eesti telemängude ajaloo suurim väljakäidud võidupreemia: «Naabrist parem» võitjapaar sai maja kätte turuhinnast umbes poolteist miljonit krooni odavamalt.

Rahasüstide jaht

See on tõsi: raha on saanud telemängude tegemisel liikumapanevaks jõuks. Jevgeni Supin, saadete «Võta või jäta» ja «Targem kui 5B» tegevprodutsent, kinnitab, et esimene ja peamine põhjus, miks inimesed osalema tahavad tulla, on just raha. Sellise motivatsiooniga on tema tähelepanekuil vähemasti pooled.

«Osa inimesi ütleb otse, et nad tulid raha järele – see ju vedeleb maas, võta vaid üles,» resümeerib Supin mängijate valikul kuuldut. Alles teises järjekorras tulevad tema väitel soov saada elus uusi kogemusi ning tahe ennast teistele või iseendale tõestada.

Kihnu Virve hoidis põhjust, miks tal järsku on raha vaja, tükk aega enda teada. Ent nüüdseks, kui ta on «Võta või jäta» saatesse pääsenud ning saade juba lintigi võetud, pole TV 3-l põhjust midagi varjata: Kihnu Virve soovis kodusaarel maad osta. Kui palju tal võita õnnestus, see selgub lähikuudel.

Pragmaatilisi põhjusi telemängu tulekuks leidub teisigi. Adermanni teada plaanitakse võidusummaga peamiselt reisile minna, kuid samuti on jahitud rahasüste õpinguteks, metsa istutamiseks, pulmareisiks, autoostuks.

Supin märgib, et arvestatava osa telemängu pürgijatest moodustavad ka need, kes soovivad lähedasi aidata. Näiteks meenutab ta isa, kes vajas raha, et pärast lõikust tütar jalule aidata. Noor rinnavähki põdenud ja selle alistanud naine tunnistas, et vajab raha endasse investeerimiseks. (Supin jättis delikaatsusest täpsustamata, kas ta vajas raha rinnaproteeside panekuks.) Üks neiu avaldas, et igatseb hirmsasti õe järele, kes elab New Yorgis, ning vajab raha, et talle külla sõita.

Tõsi, sageli võidulootused purunevad. «Tõehetke» esimene saatekülaline šõutantsija Gabriel Veide jäi vale rääkimise tõttu ilma 200 000 kroonist ja kolmandal külalisel sekretäril-büroojuhil Irene Ränk-Ernisel libises vale vastusega käest silme ees terendanud 25 000 krooni.

Teise saate külaline endine politseinik Külvi Kannel võitis 200 000 krooni, aga alles pärast seda, kui saatejuht Hannes Võrno oli veennud teda riskide maandamiseks edasi mängimisest loobuma. Saates «Võta või jäta» tuli hiljuti noor kontaktläätsi kandev naine jahtima raha silmaoperatsiooniks, kuid pidi leppima kõigest 50 sendiga.
2002. aastast eetrisse jõudnud saates «Kes tahab saada miljonäriks?» jäigi miljon krooni võitmata, ehkki seda jahtisid mitmed Eesti parimad kilvarid.

Hoolimata sellest, et rahva järjest suurenev kiusatus minna telerahamängudesse langeb kokku süveneva üleriigilise majandusliku kimbatusega, ei söanda kogenud teletegijad nende kahe tendentsi vahel seoseid tõmmata. Tõsi, võidusummad on ajapikku paisunud, märgib Kanal 2 programmijuht Olle Mirme.

Paisunud võidusummad

Kui 5–10 aastat tagasi tundus 50 000-kroonine võit tema sõnul suur, mille üle inimesed õnnelikuks said, siis nüüd jookseb alampiir 100 000 krooni juurest. «Paar aastat tagasi nii suurte summadega nagu praegu peale Võrno miljonimängu ei möllatud,» nendib Mirme.

Balti filmi- ja meediakooli õppejõud Jüri Pihel näeb telerahamängude jõulise esiletõusu põhjusena kahte tegurit. Esiteks, märgib ta, on Eesti teletootjad saanud jõukamaks, mis võimaldab neil teha vormiliselt rahvusvahelisele tasemele küündivaid saateid.

Teisalt aga nõuab telespetsiifika, eeskätt kõrgete reitingute taotlemine, neilt žanriliselt kergesti tarbitavaid saateid. Just telerahamängudes saavad need kaks ilmingut – efektne vorm ja lihtsakoeline sisu – Piheli väitel kõige tõhusamalt kokku.
Ent leidub veel üks oluline tegur, lisab ta. See on lugu, story. Ehk nagu sõnastab Adermann TV 3st: «Saatesse valitakse inimesed, kes on huvitavad vaadata ja kellel on midagi endast rääkida.» Nagu Kihnu Virve, näiteks.

Story’t on raske toota – meenutage või Kanal 2 suurejoonelisena välja käidud, kuid eklektiliseks jäänud šõuprogrammi «Braavo!» vähest vaatajamenu –, aga mõnus jälgida. «Mis on vaatajale lihtsamat,» küsib Pihel, «kui hiilgavalt toodetud ja kaunilt pakendatud story, kuidas keegi ronib mööda rahapuud ülespoole?»

Isegi tema vanaema, kinnitab Pihel, elab sellistele saadetele emotsionaalselt kaasa ning on valmis varmalt kiruma, kui keegi ta hinnangul võiduraha päriselt ära pole teeninud.

«Raha on kindlasti kapitalistlikus ühiskonnas oluline stimulaator,» sedastab Mirme. «Seda nii siin- kui ka sealpool ekraani.»

Rahamängud Eesti televisioonis

•    «Tõehetk», Kanal 2 – auhind miljon krooni
•    «Targem kui 5B», TV 3 – auhind miljon krooni
•    «Võta või jäta», TV 3 – auhind miljon krooni
•    «Talendijaht», Kanal 2 – auhind pool miljonit krooni*
•    «Laulud tähtedega», TV 3 – auhind pool miljonit krooni**
•    «Rooside sõda», Kanal 2 – auhind 20 000 krooni***

* iga saate võitja saab 10 000 krooni
** annetatakse võitja määratud heategevuseks
*** lisaks 20 000 krooni eest rahalisi auhindu ja 30 000-kroonine reisipakett

Allikad: Kanal 2 ja TV 3

Kommentaar

Miks puuduvad ETV ekraanilt populaarsed rahamängud?

Anneli Tõevere-Kaur
Eesti Rahvusringhäälingu meediasuhete juht

«ETVs ei ole tõepoolest saateid, kus osalejatele jagataks auhinnaks raha. Neid pole ka praeguse seisuga plaanis ekraanile tuua. Igapäevaelu majandusmured on muidugi teravalt esil.

Võib-olla just seetõttu on eriti oluline, et ka muud elamise väärtused rahalise kõrval välja paistaksid. See on ajast ja toimetulekutingimustest sõltumata rahvusringhäälingu üks olulisemaid eesmärke.

Juriidika poolelt olgu lisatud, et Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei luba meil tegelda sponsorlusega ega teha rahalisi annetusi.»