Sirk: väitega «jõin pärast liiklusõnnetust» võib pääseda kriminaalkaristusest

Alkoholi joomine. Foto: SCANPIX

Vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas kriminaaluurimise all oleva riigikogulase taustal lahti, kuidas võib autojuhi väide, et ta võttis vägijooki alles pärast avarii põhjustamist, päästa ta kriminaalkuriteost, kuid tuua kaasa karistuse väärteo eest.

Pedase külas teelt välja sõitnud riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi, kelle haiglas võetud vereproov näitas rohkem kui 1,5-promillist alkoholijoovet, kaitsetaktika seisneb väidetavalt selles, et ta ütleb, et hakkas alkoholi pruukima alles pärast liiklusõnnetust. Dmitrijev viibis sündmuskohal üksi ning ta kutsus endale ise kiirabi. Meedikute esialgsel hinnangul võis ta olla joobes.

Sirk sõnas, et karistusõiguse kohaselt saab isikut karistada selle konkreetse teo eest, mis ta on toime pannud. «Kui isik on tõepoolest pärast autojuhtimise lõpetamist tarvitanud alkoholi, siis see alkoholi kogus, mis tema organismis tuvastatakse, ei saa talle kuidagi olla inkrimineeritav juhtimise ajal toime pandud rikkumisena,» kirjeldas ta.

Alkoholi tarvitamine ei ole Eestis keelatud ja seadus ei tee Sirgi sõnul vahet, kas sõidukijuhtimine lõpetati lihtsalt ära ja auto pargiti ning hakati siis jooma või oli joomiseks mingi muu põhjus. Selleks et isikut joobes autojuhtimise eest karistada, tuleb tõendada, millises seisundis ta juhtimise ajal oli.

Küll aga on seaduses Sirgi sõnul juba ette nähtud erandjuhud, mis peaksidki vältima olukordi, kus inimesed võiksid karistusest pääseda väitega, et nad tarvitasid alkoholi pärast liiklusõnnetuse toimumist.

Selleks on liiklusseaduses sätestatud keeld alkoholi enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal tarvitada. Seaduses seisab: «Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.»

«Sellest on võib-olla ka tingitud arusaam, et sellisest argumendist ei ole ju mingit kasu ja see ei muuda midagi,» tõdes Sirk. Kuid väide, et jooma hakati alles pärast avariid, muudab olukorda oluliselt, kinnitab vandeadvokaat.

Kurjategijast saab väärteo toimepanija

«See muudab seda, et isik ei saa tõenäoliselt, erandjuhud välja arvata, karistada selle eest, et ta sellises seisundis nagu tuvastati juhtis mootorsõidukit, kuid kui tegemist oli sellise liiklusõnnetusega, millest oli vaja teatada politseile, kiirabile või oli vaja vormistada see sündmuskohal nõuetekohaselt ära, siis kuni selle ajani alkoholi tarvitamine on karistatav,» ütles Sirk.

Pärast õnnetust pole enam vahet, kui palju inimene alkoholi tarvitab. «Kedagi ei huvita õiguslikus mõttes see number, mis ta välja puhus – kas võttis punnsuutäie või pudeli kanget alkoholi,» lausus Sirk ja täpsustas, et fakt iseenesest, et ta tarvitas pärast õnnetust alkoholi, on karistatav väärteona.

Ekspertiisi praktikas on Sirgi sõnul läbi viidud ekspertiise, kui isik väidab, et ta pärast liiklusõnnetust tarvitas alkoholi, et kui palju ta seda tarvitas ja milline oli tema eeldatav seisund juhtimise ajal. «Alkoholi mõju inimese organismile on üsna hästi teada ja sealt on võimalik teha arvutused. Mitte kõige täpsemad, aga siiski ehk suurusjärkudest on võimalik aru saada,» sõnas Sirk.

«On võimalik selgeks teha näiteks see, kui inimene, kes näiteks pärast politseis puhub 2 promilli, ütleb, et ma jõin pudeli õlut, siis see ei ole kindlasti usutav,» rõhutas vandeadvokaat.

Nii ongi Sirgi hinnangul liiklusõnnetuste puhul keeruline kindlaks teha, kas inimene ikkagi sõitis autoga kindlas joobeastmes. «Kui on ühe sõiduki õnnetus, siis ei pruugigi lõpuks seda enam selgeks teha. Kui on kokku põrganud mitu autot, siis on tunnistajad olemas,» lausus Sirk.

Muu hulgas tuleb vaadelda, kas inimesel üldse oli võimalik pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitada ehk kas tal oli alkohol kaasas ja autos olemas või kas keegi nägi teda alkoholi joomas jne.

«Sõnum ühiskonnale ja autojuhtidele on see, et selle väitega võib küll pääseda sellest süüdistusest, et juhtisin mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületades, aga tõenäoliselt võetakse sellega endale peale muud karistused, mis võivad mingis olukorras olla inimesele ka kasulikumad või mõistlikumad. Kui nagunii on juba selge, et päris puhtalt ennast sellest välja ei keeruta, siis näiteks kriminaalkaristuse asemel väärteokaristus saada on leebem,» selgitas Sirk.

Kahju hüvitamisest ei pääse aga väitega, et napsitama hakati pärast avariid. «Vahet ei ole, kas sa oled õnnetuse põhjustanud purjuspäi või oled alkoholi tarvitanud pärast õnnetust, kaskokindlustus välistab hüvitise saamise ja kohustusliku liikluskindlustuse alusel, kui teistele isikutele kahju hüvitatakse, siis küsitakse see regressi korras tagasi,» märkis Sirk ja lisas, et sellest tuleb ilmselt taas üldine arusaam, et ega sellest väitest erilist kasu ei ole.

Kasu võib siiski tulla sellest, kas inimene on tulevikus kurjategija või on ta väärteo toimepanija. «See ei pruugi olla skeem, see võibki nii olla, et osa inimesi ongi sellises olukorras šokis ja ükskõik mis põhjusel, närvide rahustamiseks või millekski muuks võtavadki ja joovad peale. Mõni võib-olla mõtleb, et nüüd pole enam midagi kaotada,» rääkis Sirk.

Karistusmäärad alkoholi tarvitanuna juhtimise ja alkoholi tarvitamise eest pärast liiklusõnnetust on väärtegusid vaadeldes Sirgi sõnul sarnased. Kui aga võrrelda kriminaalse joobe korral kriminaalkuritegu ja väärtegu, siis on selge, et väärteo eest saab kergema karistuse.

Karistused

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära (päevamäär on 10 eurot – toim) ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suurus on 3–300 trahviühikut (trahviühik on kaheksa eurot – toim). Aresti alammäär on üks päev ning ülemmäär 30 päeva.

BMW juht jõi kraavis alkoholi

Eelmisel sügisel oli Viljandis juhtum, kus kella 5 ajal õhtul sõitis Kõo vallas Kirivere kooli lähedal kraavi sõiduauto BMW, mille roolis olnud mehel tuvastas politsei paar tundi hiljem kerge joobe. Karistust aga ei järgnenud, sest mees väitis, et oli jooma hakanud pärast kraavi sattumist.

Kui politseinikud sündmuskohale jõudsid, oli 25-aastane mees oma BMW-ga kraavis olnud juba paar tundi ning ootas sõpru, kes ta sealt autoga välja aitaksid. Viga polnud saanud ei juht ega auto.

Mehel kästi alkomeetrisse puhuda ning tulemus näitas väikest joovet. Autojuht selgitas, et oli juba kaks tundi abilisi oodanud ja sel ajal alkoholi tarvitanud. Politsei pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul pole tagantjärele võimalik kontrollida, kas see väide tõele vastab, ning seetõttu kraavis seisnud auto juhile karistust ei järgne.