/nginx/o/2014/11/07/3500817t1hf3f8.jpg)
Riigikogu Eesti-Vene parlamendirühma esimehe Igor Gräzini sõnul on praeguses olukorras piirilepete ratifitseerimisest huvitatud eelkõige Venemaa, kellele on rahvusvahelises isolatsioonis olles väga oluline ükskõik millise juriidilise leppe jõustumine mõne Euroopa Liidu riigiga.
«Euroopa Liit ja USA on katkestanud enamuse suhetest Venemaaga, kehtestanud majanduslikud sanktsioonid ning piirangud isikutele, kes on seotud sündmustega Ukrainas. Venemaa huvi on murda läbi see blokaad ükskõik kuskohast ja saavutada mingisugune lepe või juriidiline dokument, ükskõik kellega Euroopa Liidust. Selle taga on mingil määral Euroopa lõhestamise huvi,» ütles Gräzin Postimehele.
Reformierakonda kuuluv Gräzin märkis, et Eesti on juba 20 aastat ilma piirileppeta elanud ja saaks vabalt samamoodi elada ka järgmised 20 aastat.
«Meie jaoks ei muuda piirilepe midagi, meil on kontrolljoon pidanud. Väga hea on kaitsepolitseiniku Eston Kohvri näide. Eesti ja Venemaa vaidlesid selle üle, kuskohas Eston Kohver kinni peeti, kas Eesti või Venemaa poolel. Kordagi ei kerkinud üles küsimust, kuskohas jookseb piir, see on ammu sentimeetri täpsusega kokku lepitud,» rääkis Gräzin.
Seega ei tasu Gräzini sõnul piirileppe ratifitseerimisega tegeleda ülejala kiirustades.
Gräzini sõnul on hea võimalus rääkida piirileppe ratifitseerimisprotsessist peagi Eestisse visiidile tuleva Vene riigiduuma delegatsioonile.
Eesti-Vene parlamendirühm käis eelmise aasta lõpus visiidil Moskvas ning praegu on ettevalmistamisel duumasaadikute visiit Eestisse.
«On selge, et Vene riigiduuma delegatsioon tahab Eestisse tulla, küsimus on selles, millal nad tulla saavad, ma pole küll riigiduuma tegemistega kursis, aga ma olen aru saanud, et neil käib seal eelarveasjade arutelu. Just nädalapäevad tagasi olin nendega kontaktis ja saatsin neile ära võimaliku visiidi programmi,» rääkis Gräzin.
Ta avaldas lootust, et Vene parlamendisaadikud tulevad Eestisse lähema kuu aja jooksul.
«Paralamentidevaheline suhtlemine annab palju rohkem kui range diplomaatia. Parlament on oma olemuselt väga vaba ja demokraatlik institutsioon. Saame rääkida lahtise tekstiga, me ei pea olema diplomaadid ja ei pea iga sekund mõtlema selle üle, et mis ma nüüd ütlesin,» lausus Gräzin.
Gräzin soovib rääkida Eestisse tuleva Vene duumadelegatsiooniga rääkida lisaks piirilepingule veel mitmel muul teemal.
«Kindlasti tahame rääkida investeeringute topeltmaksustamise vältimise lepingust, samuti uuest transiidisituatsioonist olukorras, kus kütuste osa järsult väheneb. Samuti tahaks rääkida Nord Stream II teemal ja keskkonnajulgeolekust Soome lahes. Kindlasti tahame ühe teemana tõstatada, kuidas tagada julgeolek olukorras, kus Soome lahe kohal lendavad sisselülitamata transpondritega lendavad Vene sõjalennukid, mille tee ristub reisilennukite omaga. Teemasid on kindlasti veel, kindlasti on ka Vene poolel teemasid, mida tõstatada,» rääkis Gräzin.
Ta lisas, et väike asi, kuid siiski sümboolse tähendusega on sõjahaudade teema, mis on olnud kahe riigi suhetes üleval juba president Lennart Meri aegadest. «See ei ole küll kriitiline teema, küll aga märgilise tähtsusega,» märkis ta.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)