Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
25. jaanuar 2016, 17:30
10 uudist, mida võiksid teada: esmaspäev, 25. jaanuar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra soomukiostu varjus hõõgub tüli
Norrast ostetava soomuki CV90 platvorm. Foto: Kaitseministeerium
Hiljutine otsus hankida Norrast 37 toetussoomuki keret on sütitanud sõnasõja. Pakkumisel teiseks jäänud ettevõte süüdistab kaitseministeeriumi suures mastaabis riigi raha raiskamises. Ministeerium nõustus süüdistuste kummutamiseks avama Norra tehingu tagamaid.
OLULIST
«Võiksin kõigele ka käega lüüa, aga kuna ma olen eelmisel kümnendil sõdinud selliste soovmõtlemisel baseeruvate kokkulepete vastu, siis ma põhimõtteliselt ei pea seda õigeks.»
«Ei saa välistada, et tulevikus võivad tekkida mingid monopoolsed seisundid, aga lepingutingimuste ja teatud aja tagant hangete kordamisega on võimalik hindade tõusu ohjeldada,» avaldas Pärnamäe.
Vene ettevõte: Eestisse laienemine ei olnud väärt jõu, aja ja raha raiskamist
Ülemiste City uhkeldab veel praegugi Vene IT-firma Acronisega kui ühe oma ankurüürnikuga, kuigi see ettevõte tõenäoliselt kunagi Eestisse ei tule. Foto: Eero Vabamägi
Riigi täitmata lubadused, ootamatud raskused kohaliku pädeva tööjõu leidmisel ning välismaalaste soovimatus Eestisse tööle tulla. Vene omanikega rahvusvahelise haardega Singapuri IT-ettevõtte Acronis väidab, et just nendel põhjustel loobusid nad juba alustatud suurest investeeringust Eestisse.
OLULIST
«Tänaseks on kõik varem Eestisse ümber asunud Acronise töötajad sõitnud tagasi Venemaale,» ütles firma kommunikatsioonidirektor Katja Turtseva nädal tagasi Postimehele.
Hanno Tombergi sõnul on EAS teadlik Acronise töötajatega seotud juhtumitest piiril, kuid ta ei osanud neid kommenteerida. «Sellele tuleb vastust küsida nendelt ametkondadelt,» lausus ta.
Suure IT-ettevõtte Eestisse kolimise plaanide luhtumisest loe postimees.ee-st
Postimees tunnustas Olga Temnikovat kultuuriveduri auhinnaga
Postimehe kultuuritoimetus otsustas anda kultuuriveduri auhinna galerist Olga Temnikovale. Foto: Eero Vabamägi
Postimehe kultuuritoimetus otsustas anda järjekorras juba 11. kultuuriveduri auhinna galerist Olga Temnikovale.
OLULIST
«Minu jaoks on huvitavad need kunstnikud, kes tunnetavad hetke ja seda, kuidas maailm muutub iga päevaga. Mind huvitavad kunstnikud, kes teevad edusamme.»
Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas. Tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp.
Gripp nõudis tänavu esimese elu
Gripiravimid aitavad haigust leevendada. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Terviseameti kinnitusel lööb gripp Eestis laineid ning on paraku põhjustanud ka selle hooaja esimese surmajuhtumi.
OLULIST
Tänaseks on kinnitatud ka esimene gripiviirusest tingitud surmajuht - suri vanemaealine kaasuvate haigustega inimene.
Amet rõhutab, et kindlasti pole hilja end gripi vastu vaktsineerida, kuid vaktsiini kaitsev toime tekib alles kahe nädala möödudes, gripp võib aga inimese üles leida varem.
Esimesest tänavusest gripiga seotud surmajuhtumist Eestis loe postimees.ee-st
Politseinike vanusepiirang võetakse luubi alla
Politseiametnik. Foto: Andres Haabu
Õiguskantslerile teeb jätkuvalt muret, et 55 eluaasta täitudes muutub politseiametnik sisuliselt päeva pealt teenistuskõlbmatuks. Siseministeerium lubab teemat analüüsida eripensionide reformi raames.
OLULIST
Õiguskantsler Ülle Madise osutas eelmise aasta lõpus tähelepanu, et ühtseid kriteeriumeid teenistusaja pikendamisel seaduses aga kirjas ei ole.
Õiguskantsler peab aga küsitavaks, kas kõik või suurem osa politseiametnikest muutuvad 55 või 60 aastaseks saabudes teenistuskõlbmatuks.
Esmaspäevast kerkib kütusehind
Statoil: kütusepaak on mõistlik enne aktsiisitõusu täis tankida. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht
Tänavu veebruarist jõustuv mootorikütuste aktsiisitõus suurendab Statoili jaamades bensiiniliitri jaehinda koos käibemaksuga 5 senti ning diislikütuse hinda koguni 6,5 senti.
OLULIST
«Järgnevad kuud näitavad, kui palju transpordifirmade kaugsõidu veoautosid hakkab tankima madalamate aktsiisimääradega Lätis ja Leedus ehk milliseks kujuneb mootorikütuste aktsiisi tegelik laekumine.»
«2018. aasta alguseks kasvab mootoribensiini aktsiis 33 protsenti ning diislikütuse aktsiisimäär 38 protsenti võrreldes hetkel kehtiva aktsiisiga.»
Bensiiniaktsiisi tõusu mõjust kütuse hinnale loe postimees.ee-st
Europol: ISIS plaanib Euroopas ulatuslikke rünnakuid
Islamiriigi võitlejad. Foto: Scanpix
Sunniitlik äärmusrühmitus ISIS on loonud võimekuse globaalsete rünnakute korraldamiseks ning võtab Pariisi terroriaktide järel ka edaspidi sihikule Euroopa, ütles ELi politseiameti Europol juht täna.
OLULIST
Europoli raport, mille avaldamine langes kokku uue terroritõrje keskuse avamisega Haagis, näitab, kuidas ISIS on arendanud uue võimekuse ulatuslike rünnakute korraldamiseks kogu maailmas erilise fookusega Euroopal, ütles Rob Wainwright.
Wainwright ütles, et Iraagis ja Süürias on islamivõitlejatega ühinenud üle 5000 ELi liikmesriikide kodaniku, kellest paljud on juba koju naasnud. «Praegused ohud nõuavad ELilt jõulist vastust,» rõhutas Europoli juht.
Sünged pilved Saksamaa kohal
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Foto: Scanpix
Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau võtab kokku neli Saksa majandust ähvardavat ohtu ning rõhutab, et väliselt «välismaised» väljakutsed on tingitud poliitilistest valikutest kodus.
OLULIST
Loetud kuud ja miljon põgenikku hiljem kasvab pahameel nii Merkeli enda erakonnas kui kogu Saksamaal. Läinud nädalal sõnastas eelmine sotsist kantsler Gerhard Schröder täpselt samad vastuargumendid, kui kristlike demokraatide paremserv: niivõrd suur kogust Saksamaa assimileerida ei suuda.
Teine väljakutse on majanduslangus tärkavatel turgudel. Suurriikide seas on vähesed niivõrd sõltuvad globaalmajandusest nagu Saksamaa. Sama vähe on riike, kus sellest vähemalt avalikku debatti silmas pidades nii vähe teadlikud ollakse.
Fotod: selline näeb välja maailmakuulsa küberkurjategija Tartu villa
Tartus Jaama tn. 34 üritab Tartu Maavalitsus avalikul elektroonilisel enampakkumisel maha müüa villat, mille omanikuks oli kuni aastani 2009 rahvusvahelise haardega küberpätt Vladimir Tšaštšin, hiljem läks häärber Valentina Tšaštšina ja Viktor Tšaštšini ühisomandusse.
Riik üritab müüa Eesti ühe kuulsama kurjategija, rahvusvahelise haardega kuritegelikku grupeeringut juhtinud ja suures ulatuses toimunud rahapesus süüdi mõistetud Vladimir Tšaštšini vara.
OLULIST
Tallinna Ringkonnakohus mõistis ära kandmisele kuuluvaks karistuseks Vladimir Tšaštšinile 6 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust. Tema kaasosalistele, Valentina Tšaštšinale mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust, Timur Gerassimenkole 1 aasta 10 kuud ja 9 päeva, Dmitri Jegorovile 1 aasta ja 8 päeva, Konstantin Poltevile 2 aastat ja 8 päeva vangistust.
Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses. Üht konfiskeeritud kinnistutest, Tartus Jaama tänaval üritab Tartu Maavalitsus nüüd avalikul elektroonilisel enampakkumisel maha müüa.
Ellujäänud põhjapõtrade tervis on tagasi
Winterplace turvameetmed põtrade kaitseks. Foto: Ilmo Tamm
Neljapäeval suri Otepää Winterplace nimelises talvepargis kaks noort põhjapõtra ning kehvas seisus oli ka ülejäänud kolm looma. Nüüdseks on oht möödas ning põtrade omanikud kasutusele võtnud täiendavad turvameetmed.
OLULIST
Põhjapõtradele sai kõigi eelduste kohaselt saatuslikuks seedimatu lisatoit, mida tõenäoliselt talvepargi külastajad loomadele pahaaimamatult jagasid.
«Võib öelda, et silte on nüüd rohkem kui küll. Loodetavasti on ka meediakajastus olnud piisav, et inimesi võimalikest riskidest loomade tervisele teadvustada.»