17 tublit kodanikku sai aumärgi

Kodanikupäeva aumärgi saajad Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Marko Pomerants andsid tänasel kodanikupäeval seitsmeteistkümnele tublile kodanikule üle kodanikupäeva aumärgi.

Peaminister Andrus Ansip ütles oma sõnavõtus, et kodanik ei ole oma riigis kui klient, sest klient ei pea vastutama. «Kodanik vastutab oma valikute õigsuse eest, vastutab oma tegevuse või
tegevusetuse eest. Teie ei ole käitunud kui teenuse tarbijad,» tunnustas peaminister. «Olete olnud eeskujuks paljudele inimestele. Olete teinud oma igapäevast tööd eeskujulikult. Aitäh teile!»

«Tänasel kodanikupäeval saavad kodanikupäeva aumärgid peaaegu igast Eestimaa nurgast tublid ja tegusad inimesed. Tublidus ja asjalikkus ei tunne geograafilisi piire ja siin ei ole ääremaid,» ütles
siseminister Marko Pomerants.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele ning päeva eesmärk on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust.

Kodanikupäeva aumärgid said:
Lauri Lipp, kes on Kaitseliidu Järva maleva tagalaülemana igakülgselt kaasa aidanud isamaaliste aadete kasvatamisele Järvamaa noorsoo hulgas. Lauri on korraldanud erinevaid üritusi, et anda noortele vajalikke oskusi ja teadmisi riigikaitsest.

Villu Õun, kes on Kaitseliidu liige alates aastast 1994 ning määratud Rapla Maleva kompanii ülema ametikohale. On maleva juhatuse liige alates 2002. aastast. Raplas teatakse Kaitseliitu just temaga seoses.

Aino Nugis, kes on töötanud Rimmu raamatukogus kokku 43 aastat. Tänu juhatajale on Rimmu raamatukogu muutunud piirkonna elanike jaoks oluliseks keskuseks.

Reet Roop, kelle tegevus on alates aastast 2001 seotud Karilatsis asuva Põlva talurahvamuuseumiga. Selle ajaga on tema eestvedamisel kujunenud muuseumist piirkonna vaimsuse ja traditsioonide kandja, ajaloopärandit vahendav kultuuri- ja hariduskeskus ning atraktiivne külastusobjekt.

Janno Rosenberg, kes on Kaitseliidu Jõgeva Maleva Kirna õppekeskuse rajamise algataja ning eestvedaja. Tema korraldab Võidupüha pidulikke rivistusi Jõgevamaal, osaleb aktiivselt Jõgevamaa laste ja noorte isamaalisel ning aatelisel kasvatamisel.

Ivo Käsk, kes on andnud läbi MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus uue hingamise Kuressaare turvakodule, mille eesmärk on pakkuda kogu Saare maakonna omavalitsustele ja nende elanikele erinevaid sotsiaalteenuseid, mille sihtgrupiks on eelkõige sõltuvusprobleemidega ja vanglast vabanenud inimesed.

Monika Rogenbaum, kes on seltsingu Hargla Külaselts asutajaliige. MTÜ Taheva Valla Külade Selts asutajaliige. Pühendumusega tegeleb vallas külaelu arendamisega ja piirkonna konkurentsivõime tõstmisega, endistes Hargla kihelkonna piirides elavate inimeste elukvaliteedi parandamise ning paikkonna ja ajalooga seotud inimeste ühendamisega.

Kalev Kiviste, kelle töö noortega on muljetavaldav. Juba mitmendat aastat on ta kirjutanud erinevaid projekt ning taotlenud raha fondidest tegelemaks noortega, viies neid küll igakevadistele paadimatkadele või talvisele ekstreemsuusatamisele. Ta on organiseerinud mitmeid fotoüritusi ning arendab Karitsas külas olevat Kaiu Jahispordibaasi.

Anneliis Kõiv, kes vastab täiesti selle aasta kodanikupäeva motole «Tegus kodanik on riigi rikkus». Kohila Vallavalitsuse kultuurinõunikuna on ta suutnud Kohila valla kultuurielu otseses mõttes kihama panna.

Eno Hermann, kes on Lokuta Vabatahtliku Seltsi asutajaliige, alates selle aasta suvest on ta ka Kehtna valla päästeteenistuse pealik, päästeala noorteringide eestvedaja ning maakondliku tuletõrjespordi eestvedaja.

Ardo Niinre, kes on olnud kauaaegne haridusjuht ja eestvedaja kolmes Harjumaa omavalitsuses - Raasiku, Rae ja Kiili vallas. Ta on tervisespordi edendaja, Aruküla terviseraja ideeautor ja elluviija, Raasiku valla külaliikumise koordinaator, Rae valla ajalookonverentsi ideeautor ja algataja. Tegeleb aktiivselt koduloo uurimisega ja on Kaitseliidu Harju Maleva teenetemärgi kavaler.

Aira Laul, kes on lisaks igapäevasele ametnikutööle kohalikus omavalitsuses tegev mitmes valdkonnas, mille tegevus toetab kodanikuühiskonna arengut, eriti noorsootöö erinevates valdkondades. Ta kuulub Eesti gaidlikku liikumisse alates selle taasloomisest (1989).

Aime Güsson, Aime on juba mitu aastat pühendunud Peipsi-äärse kogukonna arendamisele, tugevdamaks arenguliste erivajadustega piirkonna majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist elujõudu. Tema eestvedamisel on korraldatud kohaliku rahva kokkusaamisi, koolitusi ühistegevuse, käsitöö ja turismi alal, õppereise.

Mare Lihtsa, kes töötab Jõhvi Vene gümnaasiumi direktorina alates 2004. aastast. Eesti kodanikuna on ta väärtustanud kodanikukasvatust mitte-eestlastest õpilaste ja nende vanemate seas, mille tulemusel on koolist kasvanud Eesti riiklust toetav mitte-eestlaste hariduskeskus.

Mati Sutt, kes töötab Jõõpre põhikoolis alates 1982. aastast. Ta on õpetanud kunstiõpetust, tööõpetust, ajalugu. Tema juhendamisel on kooliõpilased saavutanud auhinnalisi kohti konkurssidel, aineolümpiaadidel ja käsitöönäitustel.

Anu Pielberg, kes on aktiivne kohaliku elu edendaja. Ettevõtjana on ta madalseisus olnud ettevõtte Hiiu Autotrans mõne aastaga viinud Äripäeva TOP pingeritta.

Helmi Urbalu, Helmi on kuulunud MTÜ Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatusse alates 2007. aasta algusest. Asudes tegutsema juhatuse esimehena on ta aktiivselt kaasa aidanud maakondliku katusorganisatsiooni igapäevase tegevuse hoogustumisele.