Täna avati Kadrioru pargis esimese eestlasest Tallinna volikogu juhataja, Tallinna linnapea aastatel 1913-1917 ja Eesti Vabariigi sünnis olulist rolli mänginud Jaan Poska 150. sünnipäevaks pronksi valatud skulptuur.
Galerii: Kadriorus avati mälestusmärk Jaan Poskale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles üritusel, et Tartu rahulepingu ühel võtmeisikul Poskal on suured teened meie riigi saamisloos ning ta väärib ausamba rajamist.
«Eestis on kombeks vabariigi aastapäeva eel tänada ja tunnustada neid inimesi, kes on oma tegudega meie riiki paremaks muutnud,» ütles Nestor. «Täna avatav kuju on mehest, kellel on suured teened meie oma riigi saamisloos ning kes väärib seetõttu meie tänu ja tunnustust.»
Nestor tõdes, et Poska roll Eesti riigi ühe alusdokumendi, Tartu rahulepingu sündimisel on Eesti delegatsiooni juhina hindamatu. «Kuid mitte vähem ei tohi märgata tema panust Tallinna linnapea ja Eestimaa kubermangu komissarina, kus laoti seda vundamenti, millele õnnestus hiljem rajada iseseisev Eesti Vabariik,» lausus riigikogu esimees.
Skulptuuri avamisel pidas kõne ka Edgar Savisaar, kelle sõnul oli Tartu rahuläbirääkimiste juhil Jaan Poskal määratud saada üheks tähtsamaks Eesti suurmeheks hüüdnimega Rahuvürst, kes pärast ajaloolise lepingu allakirjutamist ütles Eesti delegatsiooni liikmetele kuulsad sõnad: «Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda määrab Eesti ise oma tuleviku saatust».
Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursile laekus kokku 47 võistlustööd. Žürii hindas esimese auhinna ja 10 000 euro vääriliseks võistlustöö nimega «Hetk», mis on kujuteldav hetk Poska igapäevaelust. Reipa olemisega riigimehe kuju on ligikaudu 190 sentimeetrit kõrge ning selle autorid soovisid, et skulptuur oleks mitte postamendi otsas ja inimestest kaugel, vaid osa Kadrioru pargist ehk nagu üks pargis jalutajatest.
Mälestusmärk paigaldati riigimehe kunagise elukoha, praeguse Poska residentsi vahetusse lähedusse – Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuvale poolringikujulisele väljakule. Töö autorid on arhitektid Pille Noole, Üllar Ambos, ja Ioannis Lykouras. Elusuuruse tõetruu pronksskulptuuri teostas Elo Liiv.
Praegu on Rahvarinde muuseumis avatud näitus Jaan Poska elust, millel on rohkesti külastajaid. Muuseumi juhataja Helen Lausma-Saar kinnitas, et Poska juubel on oluliselt suurendanud tallinlaste huvi selle poliitiku ja tema aja vastu.