Riigiduuma tööplaanis Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimist pole

Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid 18. veebruaril 2014 Moskvas teist korda Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingud. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Venemaa riigiduuma tänavuse esimese poolaasta töögraafikus Eestiga sõlmitud piirilepete ratifitseerimist märgitud ei ole, kuigi Eesti ja Venemaa parlamendiliikmed on kokku leppinud, et lepped ratifitseeritakse veel riigiduuma praeguse koosseisu ajal.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Belovas ütles Postimehele, et piirilepete ratifitseerimise puudumist riigiduuma kodulehel avaldatud ligikaudses tööplaanis ei tasu võtta märgina, et seda Vene poolel seda plaanis ei ole.

Ta lisas, et Eesti ja Vene pool on kokku leppinud, et lepete ratifitseerimise protsessiga liigutakse mõlemas parlamendis edasi paralleelselt, kuid täpsemast ajaraamist pole seni juttu olnud.

«Oleme tegutsenud arusaamises, et Vene pool on samuti huvitatud piirilepingute ratifitseerimisest ning loodetavasti jõutakse protsessiga lõpule veel riigiduuma praeguse koosseisu ajal,» lausus Belovas.

Riigiduuma esimese poolaasta töögraafikuga saab tutvuda siin.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser on Postimehele öelnud, et piirilepete ratifitseerimiseks riigiduuma praeguse koosseisu ajal peaks Venemaa parlament seda tegema kevadel.

Riigiduuma valimised toimuvad 18. septembril, aga sisuliselt lõpetavad nad töö kevadel, kuna pärast suvevaheaega duuma enne valimisi enam kokku ei tule.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu  rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning mullu 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.