:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/01/22/4896579t1h9cca.jpg)
Soome võtmekohtadel ametis olevad poliitikud peavad loogiliseks Eesti kaitseminister Hannes Hanso seisukohta, et Soome tuleb võimalikus sõjalises kriisiolukorras Eestile kindlasti appi.
Soome tipp-poliitikud toetavad Eesti sõjalist abistamist võimalikus kriisiolukorras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonda kuuluv parlamendi väliskomisjoni esimees Antti Kaikkonen ütles Aamulehtile, et kindlasti aitaks Soome häda korral Eestit.
«On täiesti selge, et Soome ei vaataks lihtsalt vaikides pealt, kui hädas on naabermaa Eesti, mis on Euroopa Liidu liikmesriik ja ühtlasi meie vennasrahvas,» rääkis Kaikkonen.
Ta meenutas, et kui Prantsusmaa palus pärast Pariisi terrorirünnakuid Euroopa Liidu riikidelt abi, oli Soome kohe valmis seda pakkuma. «Kui nüüd spekuleerida, siis ma ütleks, et kindlasti reageeriksime samamoodi ka Eesti abipalvele,» lausus ta.
Kaikkoneni sõnul tuleb Soome valitsus kevadel välja seadustemuudatuse paketiga, mis võimaldab Soomel anda senisest laiemat abi, kaasa arvatud sõjalist abi. Seadustemuudatuste pakett jõuab parlamenti eeldatavasti aprillis ning siis hakkavad parlamendikomisjonid selle teemaga juba detailsemalt tegelema.
Kaikkonen ei pea sugugi taunitavaks, et Eesti kaitseminister Hannes Hanso rõhus oma avalduses Soome võimalikust abist kahe rahva sugulussidemetele. «Maailmas on liiga vähe vendi ja liiga palju erimeelsusi. Ka mina rõhutaksin heade vennalikke ja õelike suhete tähtsust,» lausus Kaikkonen.
Soome Rahvuslikku Koonderakonda kuuluva parlamendi kaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanerva sõnul on Euroopa Liidu liikmesriikidel kohustus üksteist aidata ja tal on raske ette kujutada, et Soome ei tuleks appi, kui Eesti seda palub.
Kanerva sõnul ei pruugi see tähendada otsest sõjalist abi, vaid Soome võib vajadusel abistada näiteks oma ressurssidega ja rakendada vastavalt olukorrale muid meetmeid.
Kanerva hinnangul on väga ebatõenäoline olukord kus sõjaline oht ähvardaks üksnes Eestit või Soomet või ainult mõlemat riiki. Kui mingi konflikt peaks puhkema, haarab see Kanerva hinnangul kogu Läänemere piirkonda või veelgi laiemat ala.
Kanerva ei välistanud võimalust, et ka Soome võiks mingis olukorras Eestilt abi küsida, kuid samal ajal paluks Soome kindlasti abi kogu NATOlt. Kanerva märkis, et kuna Eesti kuulub NATOsse, siis abipalve korral alliansile võtaks Eesti NATO liikmena Soome abistamisest osa.
Soome Välispoliitika Instituudi uurija Charly Salonius-Pasternaki sõnul oleks Eesti aitamata jätmine mõeldamatu. Tema sõnul kaasneksid Soomele uskumatud tagajärjed, kui ta jätaks andmata abi Euroopa Liidu riigile, mis kuulub ühtlasi eurotsooni. Eesti abistamata jätmine tooks tema sõnul Soomele kaasa palju majanduslikke ja ka teistsuguseid probleeme.
«Kõiki asjaolusid arvestades ei ole võimalik täpselt taolist hüpoteetilist olukorda ette kujutada, kuid kindlasti ei ütleks Soome Eesti abipalve peale ei,» ütles Salonius-Pasternak.
Ka Rahvusliku Koonderakonna esimees, Soome rahandusminister Alexander Stubb toetab Eesti sõjalist abistamist vajaduse korral.
«Soome ei kuulu NATOsse, kuid meie huvi on Euroopa Liidu turvatagatiste usutavus. Soome on alati pidanud oluliseks Euroopa Liidu kaitsedimensiooni. President Sauli Niinistö on öelnud, et tema peab mõeldamatuks olukorda, et Euroopa Liit vaataks lihtsalt pealt, kuidas tema liikmesriigi territooriumile tungivad võõrad väed,» rääkis Stubb.
Stubb möönis, et Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon ja Euroopa Liidu volitused on piiratud, võrreldes sõjalise kaitseorganisatsiooni NATOga.
Ka Alexander Stubb nõustus kaitseminister Hannes Hanso mõttega, et Eesti ja Soome, kui vennasmaade vahel võiks olla eraldi vastastikkuse abistamise klausel.