Ministri saabumisest tekkinud suurest ootusärevusest hoolimata toimusid lastevanemate meelehärmi peale lõpuks tunnid Tabasalu ühisgümnaasiumis reedele tavapäraselt, aulasse pidulikule sündmusele pääsesid siiski vaid parimatest parimad õpilased.
Direktor: see oli meie jaoks väga pidulik sündmus ja me pidime tegema valiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori Carolin Kadaja sõnul oli see eksitav info, et lapsed taheti jätta tähtsate külaliste ja riigigümnaasiumide lepingute sõlmimise ajal lihtsalt klassi istuma. «See mõte oli küll kaalumisel, aga me praakisime selle kohe välja,» tunnistas ta.
Kadaja selgitas pärast aktust, et see oli nende jaoks väga pidulik sündmus. Ta kinnitas, et mingit hirmu neil ministri saabumise ees ei olnud, külaline oli hoopis oodatud. «Paraku meie ligi tuhandeliikmeline koolipere kõik aulasse ei mahu ja me tegime valiku. Nii et seitse õpilast igast klassist ja kokku 23 gümnaasiumi õpetajat said siia saali, said sellest sündmusest kohapeal osa,» rääkis ta.
«Kedagi ei ole kavaski olnud sulgeda kuskile, nii nagu siin see jutt on kahjuks liikvele läinud,» lausus Kadaja ja lisas: «Hoopis pidupäev on majas tegelikult!»
End rahuldavateks õpilasteks pidavad Tabasalu ühisgümnaasiumi 12.b klassi õpilased Daniel ja Marten aulasse priimuste sekka ei pääsenud. Nad istusid kuuenda tunni ajal raamatukogus arvutiekraani ees.
Poisid kinnitavad, et alguses oli plaan teine, kuid siis seda käigu pealt muudeti. «Pidi varem sööma minema ja järgmine tund pidi kauem kestma, sest ei tohtinud klassist välja minna,» meenutas Daniel ja lausus: «Keegi sai koolist aru, et tuleks teha ikka nii, nagu tavaliselt on. Ei tehtud nii, nagu alguses plaaniti.» – «Midagi pole muutunud, nagu tavaline koolipäev,» lisas Marten.
Ligi nägi ikka lapsi ka
Küsimusele, kas minister lõpuks ikkagi koolis lapsi nägi, vastas haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi: «Jah, osad (lapsed – toim) olid jäetud alles, mul oli ainult hea meel.»
Minister rõhutas, et tegelikult oli üritusel ikkagi suur sündmus taga. Gümnaasiumiharidus kujundatakse ümber ja Eestisse ehitatakse juurde 24 riigigümnaasiumi. Riigigümnaasiumide ehitamine on valdade jaoks väga oluline. «Pahandada olen ikka saanud nende käest, kes ilma on jäänud, sest laste pärast käib piirkondade vahel konkurents,» märkis Ligi.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Harku vallavanem Kaupo Rätsepp ja Saue vallavanem Andres Laisk allkirjastasid täna ühiste kavatsuste protokolli, mille kohaselt alustab riigigümnaasium Saue vallas Laagris 2019. aastal ning Harku vallas Tabasalus 2020. aastal.