Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/21/4894419t1he155.jpg)
Kui Maailma majandusfoorumil Šveitsis Davosis arutlevad maailma majanduse ja poliitika tippjuhid, kuidas lahendada pagulaskriisi, Ukrainas ja Lähis-Idas toimuvaid konflikte ning otsivad viise, kuidas aidata kaasa majanduskasvule, siis on tehnoloogia ettevõtete esindajad ja riigipead üha enam mures ka küberturvalisuse pärast.
Põgenike teemast rääkides ütles Davosis viibiv president Toomas Hendrik Ilves «Aktuaalsele kaamerale», et tema hinnangul tuleks esmalt tugevdada Euroopa välispiire ja tegeleda probleemidega kohtades, kust põgenikud tulevad, vahendab ERRi uudisteportaal.
Samas paneb maailma ettevõtjaid paneb muretsema ka küberjulgeolek ning kübervarguste olemasolu. Need probleemid on Ilvese sõnul teadvustavad netifirmad üha enam küberruumi riske.
«Ühelt poolt on suured ohud, kuid teisalt on neile riskidele tehnoloogilised lahendused, mis aga vajavad poliitilist kinnitust,» selgitas president Ilves.
Samas valitseb Ilvese hinnangul küberturvalisuse teemal teadmatus, kuna eelmisel aastal peetud Davosi majandusfoorumi ajal polnud veel pöördelisi sündmusi toimunud.