«FSB (Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus) operatsioonile Litvinenko tapmiseks andis ilmselt heakskiidu president Putin,» sõnastas kohtunik Robert Owen.
Moskva on alati eitanud seotust Litvinenko surmaga ning keeldunud ka tunnistamast kahtlusalustena Andrei Lugovoid ja Dmitri Kovtuni. Suurbritannia nõuab mõlema väljaandmist.
«Kui härra Lugovoi mürgitas härra Litvinenko, siis on tõenäoline, et ta tegi seda FSB käsul,» ütles Owen. «Lisaksin, et pean seda väga tõenäoliseks. Leidsin, et mürgitamisest võttis osa ka härra Kovtun.»
Briti valitsuse teatel külmutatakse Litvinenko tapmises kahtlustatud Vene kodanike Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtuni varad. Esimene neist on oma süüd eitanud.
«Mulle esitatud süüdistused on absurdsed,» ütles Lugovoi uudisteagentuurile Interfax. «Täna avalikustatud juurdlustulemused kinnitavad taas Londoni Venemaa-vastast positsiooni, tunnelmõtlemist ning brittide soovimatust Litvinenko surma tegelik põhjus välja selgitada.»
Pärast juurdluse tulemuse avalikustamist kutsus Suurbritannia välja sealse Vene suursaadiku.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et selle poliitiliselt motiveeritud ja äärmiselt läbipaistmatu protsessi lõpptulemused ei ole objektiivsed ega erapooletud.
«Meil on väga kahju, et puhtalt kriminaalset juhtumit politiseeriti ning see on tumestanud kahepoolsete suhete üldist õhkkonda,» sõnas pressiesindaja avalduses. Tema sõnul olid juba Suurbritannia otsusel läbi viia avalik juurdlus poliitilised motiivid.
«Võibolla see on nali,» ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele. «Tõenäoliselt võib seostada suurepärase Briti huumoriga fakti, et avalik uurimine põhineb eriteenistuste, nimetamata eriteenistuste salastatud andmetel.» Peskovi sõnul annab Venemaa kõigile brittide küsimustele Litvinenko asjas vastused diplomaatiliste kanalite kaudu.