:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/02/01/1550380t1h9520.jpg)
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba viiendat korda parima ja halvima seaduse konkursi.
Taas algab parima ja halvima seaduse konkurss
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkursil võivad osaleda 2015. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias. Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuuks vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Teenusmajanduse Koda ootab põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 5. veebruariks 2016 aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.
Postimehe lugejad saavad oma lemmikud valida online hääletusega.
Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.
Eesti on taasiseseisvumise aastate jooksul suutnud luua oma uue õiguse, integreerida selle Euroopa Liidu õigusega ning asuda seda muutunud vajaduste kohaselt uuendama. Meil on tänaseks reformikogemus ja ka kohtupraktika, mis tähendab arvestatavat õigusloomealast kultuurikihti. See peaks tähendama ka heade tavade ja rutiini teadvustamist igal tasandil.
Teenusmajanduse Koja hinnangul on igati ajakohane konkursi eesmärk - tõsta läbi tunnustuse ja taunimise tõsta avalikkuse osalusel õiguskultuuri tervikuna.
Teenusmajanduse Koda koostas hea õigusloome tava eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.
Teenusmajanduse Koja juhatuse esimees Kaido Kaljulaid märkis, et 2015. aasta oli Eesti ettevõtjatele seadusloomes kaotatud aasta.
«Riik on ekselnud ja ennast otsinud. Väga emotsionaalseks on muutunud ka arutelude keskkond. Arutelude kvaliteet on aga aluseks edaspidiste tarkade ja tulevikku vaatavate otsustuse tegemisel. Teravnenud vastasseisust võib saada takistus kõigi vajalike muutuste elluviimisel. Seda enam on oluline pidada kinni hea õigusloome tava põhimõtetest kui ühiskondlikust kokkuleppest,» lausus Kaljulaid.
Ta lisas, et hea õigusloome tava ei tähenda mitte lihtsalt arvamuse küsimist mida, kuidas ja millal, vaid ka valmisolekut lugupidavalt diskuteerida, kuulda võtta seda, millele seaduse igapäevased rakendajad argumenteeritult tähelepanu pööravad.
«Samuti tähendab hea tava seda, et õigusloome oleks ratsionaalne, suurima mõju ja vähima koormusega ettevõtjatel. Siin on paraku välja kujunenud tõsine vastuseis, jätkuv ülereguleeritus ja mikromanagment, mis vajab lahendamist ja osapoolte teadlikkuse tõstmist,» sõnas Kaljulaid.
Teenusmajanduse Koda on seisukohal, et õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine on eluliselt oluline kõigile ettevõtjatele ja ettevõtlusorganisatsioonidele. Ettevõtja käsi peab olema kogu aeg õigusloome pulsil, et ära hoida nii äri- kui üldise ühiskondliku arvamuskliima halvendamine.
Hea õigusloome tava žürii esimees Allar Jõksi sõnul leiab möödunud aasta õigusmaastikult nii rõõmustavaid kui ka kurvastavaid peegeldusi.
«Üleüldine seaduste valmistamise tase on tõusnud. Justiitsministeeriumi pingutused õigusloome mahu ohjamisel on tunnustamisväärt. Samas on ärikliima veetlevamaks muutmiseks tehtud ponnistused kasinad ja sotsiaalseid probleeme eelistatakse jätkuvalt lahendada käskude ja keeldudega. Opositsiooni ja valitsusliidu eelnõudele esitatavad nõuded on erinevad. Kooseluseaduse jõustumine rakendusaktideta jääb ilmestama valitsuse võimetust enda poolt valitud lahendusi ellu viia,» rääkis Jõks.
Mulluseks parimaks seaduseks valis žürii karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Halvimaks seaduseks osutus riigikogu liikme staatuse seadus.
Hea õigusloome tava
Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid - hea õigusloome tava.
1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.
7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.