Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
21. jaanuar 2016, 16:40
Elmar Vaher. Foto: Mihkel Maripuu
Politseijuht Elmar Vaheri puhkusele minnes ostetud kõrvaklappide hind 300 eurot pani Vaherile alluva kontori kihama, sest ameti lihttöötajad on pidanud viimased paar aastat taluma täielikku kokkuhoiupoliitikat.
Politsei- ja piirivalveameti eelarvest sellist raha ei leitud ning piirivalvevõistkonna liikmed pidasid sellise summa omast taskust maksmist liialt kulukaks.
«Samas ei olnud prokuratuuril alust kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna meie hinnangul ei saa oste käsitleda omastamisena,» kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro.
Elmar Vaheri krediitkaardist, saabastest ja kõrvaklappidest loe postimees.ee-st
PPA peadirektor Elmar Vaher. Foto: Mihkel Maripuu
Siseminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et ei näe põhjust politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri ametist vabastamiseks.
«Kas peadirektor peab oma käitumisest tegema järeldused? Loomulikult, ka eetilisest aspektist,» nentis siseminister.
Teisalt heitis peaminister ette, et riigikogu korruptsiooni erikomisjoni esimehe viimaste päevade «avangud» on tekitanud küsitavusi nende motiivide siiruses.
Siseministri selgitusi, miks mitte ametist vabastada politseijuhti loe postimees.ee-st
Polooniumimürgitusse surnud Aleksandr Litvinenko haiglas. Foto: Scanpix
Venemaa president Vladimir Putin andis ilmselt heakskiidu otsusele mürgitada Londonis endine KGB agent Aleksandr Litvinenko, ütles Briti kohtunik täna, kui luges ette Litvinenko surma asjaolude väljaselgitamiseks algatatud Briti avaliku juurdluse tulemused.
Moskva on alati eitanud seotust Litvinenko surmaga ning on keeldunud tunnistamast kahtlusalustena Andrei Lugovoid ja Dmitri Kovtuni. Suurbritannia nõuab mõlema väljaandmist.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et selle poliitiliselt motiveeritud ja äärmiselt läbipaistmatu protsessi lõpptulemused ei ole objektiivsed ega erapooletud.
Hakkpuidu tootjaid saavad hea teenistuse, kui saab teoks valitsuse hiljutine luba elektrijaamades põletada puitu. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Valitsuse otsus lubada Eesti Energiale kuuluvates põlevkivielektrijaamades suures mahus puidu põletamist suurendab metsaäri poole võrra, kuid puidu kallinemine toob kaasa suuremad soojaarved.
Ehkki nõudluse hüppeline kasv toob kaasa metsanduses tõelise buumi, prognoosivad metsandusfirmad puidu masspõletamise mõju ennekõike Ida-Virumaale, elektrijaamade vahetusse lähedusse.
«Kuid meie ettevõte on aastaid pingutanud odavama sooja nimel ning ees seisev paratamatu kallinemine läheb vastuollu meie seisukohtadega. Inimesed hakkavad suurenevate arvete pärast ikka süüdistama meid.»
Naftatootmine Texases, USAs. Foto: Scanpix
Nafta hind kukkus eile 6,7 protsenti alla 27 dollari barrel; languse põhjuseks on üha kasvav hirm maailmamajanduse kasvu aeglustumise ja kukkuvate finantsturgude pärast.
Nafta hind on nüüdseks langemas 19. kuud. Selle põhjuseks peetakse paljuski USA kildanafta tootmisest tingitud musta kulla ülepakkumist.
Mõned analüütikud hoiatavad, et odava nafta positiivsest mõjust tarbimisele võivad olulisemad olla globaalsed tegurid, mille tähtsust on seni alahinnatud – töökohtade kaotused, investeeringute kahanemised ja valitsuste tulude kahanemine.
Nafta hinna langusest ja selle mõjust majandusele loe postimees.ee-st
Lauri Laasi ja Priit Toobal. Foto: Liis Treimann
Jõustunud kriminaalkaristuse tõttu riigikogust lahkuma pidanud Lauri Laasi asus tööle Tallinna linnale kuuluvas ASis Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, kirjutab Äripäev.
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (varem Tallinna Prügila) nõukogu liige ning abilinnapeana Tallinnas jäätmemajandust kureeriv Arvo Sarapuu kinnitas, et Laasi töötab ettevõttes müügi- ja arendusjuhina.
«See pole mingi «tiksuja» amet, vaid reaalne töö ning seetõttu ma hindan teda,» kiitis Sarapuu.
Haiglavoodi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja
Ida-Virumaa keskhaiglas seoti möödunud nädala lõpus haiglasse ravile saabunud vana naine voodi külge kinni, kuna personali sõnul keeldus patsient vältimatu abi vastuvõtmisest.
«Vanaema ütles, et on siin elus palju üle elanud, aga sellist kohtlemist pole isegi sõja ajal olnud. Ta küsis minult, pisar silmis, et mis ta küll teinud on, et ta kinni seoti, kas ta on vang.»
«Mu vanaema on täiesti adekvaatne inimene, mitte märatsev hull psühhiaatriahaiglas,» rõhutas lapselaps.
Kohtuhaamer. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Eelmise aasta jooksul konfiskeeriti Lõuna-Eestis roolijoodikutelt kokku 30 sõidukit. Automarkidest on statistika järgi enim ära võetud Opeleid.
Sõiduki konfiskeerimine kriminaalasja raames on põhikaristusele lisanduv mõjutusvahend ning selle kohaldamist taotleb reeglina prokuratuur juhul kui inimene tabatakse korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt joobes olekus.
Kohus konfiskeerib sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi ning sõiduk pannakse müüki. Sellest saadud tulu läheb riigikassasse.
Viktoria Ladõnskaja. Foto: Tairo Lutter
Aastaid on räägitud, et eestlased ja Vene kogukond elavad erinevates inforuumides, mis eksisteerivad justkui paralleelmaailmades. Osaliselt oli just see 2007. ja 2009. aasta kogukondadevaheliste kriiside põhjuseks. Kas te olete lõimumistulemusega rahul? Mina ei ole rahul. Toon reaalse näite, kus integratsioon põrkab vastu poliitilist seina, kirjutab riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja (IRL).
«Vajame tõhusat lõimumist, mille sisu on, et üks ühiskonna osa tunneb ennast väärikalt ja teine saamoodi. Selle tagajärjel on tugevam ka riik. Loogiline, eks?»
«Kui probleemi lahendus ei ole kohaliku võimu huvides, aga eesti ühiskond on veendumusel, et Narva venelased niikuinii eesti keelt ei õpi, siis ei jõuagi me kuhugi.»
Viktoria Ladõnskaja lugu Narvast, venelastest ja lõimumisest loe postimees.ee-st
Lumekoristuse talgud Nõmmel. Foto: Erakogu
Kolmapäeva õhtul korraldasid Nõmme elanikud lumekoristustalgud ja lükkasid labidatega oma kodukoha tänavad ise lumest puhtaks. Ürituse eestvedaja Kristina Siimanni sõnul ajendas teda sotsiaalmeedias üleskutset tegema Nõmme keskuse juures lumepudrus ukerdanud pisarais vanaproua, keda ta eelneval päeval aidanud oli.
Kohal oli ka Nõmme elanik, riigikogu liige Rainer Vakra (SDE), kes kirjutas hiljem Facebookis: «Talvine «TEEME ÄRA» Nõmme moodi! Aitäh kõigile tegijatele ja eriti muidugi eestvedajale Kristina Siimannile.»
«Mäletan, et see lumepudru külmus eelmisel talvel mingi hetk ära ja siis oli täiesti võimatu jalgsi käia, sest pind oli libe ja konarlik. Seda ma kartsingi, et kogu see Nõmme keskuse ümbrus külmub nüüdki ära,»