/nginx/o/2010/11/24/472682t1hdfb4.jpg)
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvustas täna riigikogu riigikaitsekomisjonile koostatavat riigikaitse strateegia tööversiooni, mis esimese strateegilise alusdokumendina hakkab käsitlema riigikaitset laiemalt kui pelgalt sõjalise kaitsena.
Riigikaitse saab sõjalisest kaitsest laiema tähenduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on tänapäevased julgeolekuohud oma olemuselt palju keerukamad, kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mistõttu peavad nendeks valmistuma kõik olulisemad riigiasutused, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
«Asendades sõjalise kaitse strateegilise kava riigikaitse strateegiaga, võimaldaks muudatus asuda realiseerima laiapõhjalist, erinevaid kaitsmist vajavaid valdkondi hõlmava strateegia koostamist, millesse on peale kaitseministeeriumi kaasatud ka teised ministeeriumid. Samuti on sarnased laiapõhjalised strateegiad olemas enamikes NATO ja Euroopa riikides,» selgitas Aaviksoo.
Riigikaitse strateegia vahetaks välja senise sõjalise kaitse strateegilise kava, mis keskendus eelkõige Eesti sõjalisele kaitsmisele. Uue strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne, milleks tuleb valmistuda juba rahuajal.
Koostatav strateegia määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.
Strateegia hakkab lähtuma põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal. Seetõttu kaasatakse strateegiaga riigikaitse pika-ajalisse planeerimisse lisaks kaitseministeeriumile ka kõik teised olulisemad riigiasutused.
Sel nädalal saatis kaitseministeerium ministeeriumitevahelisele kooskõlastusringile strateegia esialgse tööversiooni, mis kuni kinnitamiseni valitsuse poolt on asutusesiseseks kasutamiseks.