/nginx/o/2016/01/21/4891945t1h0cc6.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta leiab, et haigekassa ei kohtle patsiente võrdselt, kui kompenseerib operatsiooni sünnijärgselt meessoost inimesele, kuid sama operatsiooni ei hüvitata inimesele, kes ei sündinud küll mehena, kuid on sugu vahetanud ja passi järgi mees.
Voliniku hinnangu kokkuvõttest selgub, et ühes plastikakirurgiaga tegelevas kliinikus tehti meditsiinilise näidustuse alusel peenise rekonstruktsiooni operatsioon inimesele, kes oli passi järgi ehk juriidilises mõttes mees, kuid tal puudusid esmased sootunnused.
Paraku aga keeldus Eesti Haigekassa patsiendile raviarvet hüvitamast, misjärel pöördus kliinik võrdõigusvoliniku poole, et saada hinnang, kas ravijuhtumi rahastamisest keeldumine on vastuolus soolise võrdõiguslikkuse seadusega
Nimelt leidis kliinik, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel peaks juriidilist sugu muutnud transsoolisel inimesel olema õigus vajaduse korral saada lahendust oma meditsiinilistele probleemidele seoses sootunnustega, nagu näiteks on peenise rekonstrueerimine või rindade vähendamine. Need teenused peaksid kliiniku hinnangul olema kaetud haigekassa kindlustusega.
Lisaks tõi kliinik välja, et sünnipärase meespatsiendi puhul peetakse suguti puudumist meditsiiniliseks näidustuseks ja korrigeerivad operatsioonid hüvitatakse haigekassa poolt. Seega tekkis kliinikul küsimus, miks ei hüvitata taolist operatsiooni inimesele, kes ei olnud küll mehena sündinud, kuid siiski, juriidilises mõttes on tegemist mehega.
Haigekassa tõi vastuses teabenõudele välja, et õiguslikul alusel määratletud meessoost isikut ja sünnipäraselt meessoost isikut koheldakse võrdselt juhtudel, kui nende isikute meditsiinilised juhtumid on ühetaolised. Soovahetusega osutatavate tervishoiuteenuste osas tõi haigekassa välja, et nemad lähtuvad kõnealuses küsimuses sotsiaalministeeriumi varasemast seisukohast, mille kohaselt hüvitatakse operatsioon vaid juhul, kui soovahetuse käigus on tekkinud eluohtlikud tüsistused, mis vajavad ravi.
Pärast mõlema poole argumentidega tutvumist asus võrdõigusvolinik seisukohale, et olukord, kus sünnipäraselt meessoost ja transsoolistele, juriidiliselt meessoost isikutele on kehtestatud samasisulise tervishoiuteenuse saamisel erinevad juurdepääsu tingimused, on diskrimineeriv.
Nimelt leiab volinik, et ebavõrdne kohtlemine seisneb ennekõike selles, et juriidilist sugu muutnud inimesele ei ole tagatud samasugune tervishoiuteenuse kättesaadavus kui sugu mitte muutnud inimesele.
«Eesti Haigekassa hüvitab korrigeerivad operatsioonid (nt peenise ageneesia või suurenenud rindade korral) meespatsientidele, kes on sünnipäraselt ehk bioloogiliselt mehed ning kelle puhul peetakse peenise puudumist või suurenenud rindu meditsiiniliseks vastunäidustuseks. Samas transsoolisele mehele, kes ei ole sünnipäraselt mees ning kellele on antud arstliku komisjoni poolt luba soo muutmiseks või kellel on sugu juriidiliselt muutunud, ning kelle meditsiinilise näidustuse sisu on samane (peenise puudumine), haigekassa korrigeerivat operatsiooni ei hüvita,» selgitas Pakosta.
Sellest tulenevalt leiab volinik, et mittetranssoolisel inimestele on tagatud tervishoiuteenus, mille hüvitab haigekassa, kuid transsoolistele inimestele sarnane õigus ei laiene. Samuti osutab volinik arsti hinnangule, mille kohaselt oli operatsiooni tegemise ajendiks meditsiiniline näidustus.
Seetõttu paneb Pakosta haigekassale ja sotsiaalministeeriumile ette, et nad tagaksid, et juriidiliselt samast soost isikutele oleks tagatud ligipääs tervishoiuteenustele võrdsetel alustel.