Eesti võtab endale ÜRO Inimõiguste Nõukogu ees kohustuse ühineda lähiaastatel kolme inimõiguste kaitse alase rahvusvahelise konventsiooniga.
Eesti lubab ühineda kolme rahvusvahelise konventsiooniga
Välisminister Marina Kaljurand kaitses teisipäeval Genfis ÜRO Inimõiguste Nõukogus Eesti inimõiguste olukorra kohta koostatud ettekannet, milles Eesti lubab astuda samme isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise konventsiooniga ühinemiseks, naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni ratifitseerimiseks ning ühinemiseks UNESCO konventsiooniga diskrimineerimise vastu hariduses.
Lisaks lubab Eesti astuda erinevaid samme sotsiaalse arengu ja võrdsuse valdkonnas - vastu võtta ning rakendada arengu-ja tegevuskava aastateks 2016-2023 tööhõive, sotsiaalkaitse, kaasamise, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste osas.
Teisipäeval toimus Genfis ÜRO Inimõiguste Nõukogus Eesti teine üldine korraline ülevaatus (UPR). Selle eesmärgiks oli hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist võrreldes esimese ülevaatusega, mis toimus 2011. aastal. Eesti aruande kiitis Vabariigi Valitsus heaks 22. oktoobril 2015.
Võrreldes viie aasta taguse raportiga on Eesti aktsepteeritud muudatuste ja meetmete arv drastiliselt vähenenud. 2011. aasta raportis nõustus Eesti 88 erineva soovitusega. Samas tunnustatakse tänavuses raportis Eestit mitmetes erinevates inimõiguste valdkonnas astutud sammude eest.
UPR loodi 2006. aastal ja selle protsessi eesmärk on hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist ÜRO liikmesriikides. Tegemist on niiöelda võrdsete ülevaatusega, kus riigid hindavad teisi riike ning annavad üksteisele soovitusi, kuidas inimõigusi paremini tagada, selgitas välisministeeriumi esindaja.
UPR arutelud toimuvad riigi enda kohta koostatud aruande, valitsusväliste organisatsioonide aruannete ning ÜRO eriprotseduuride kokkuvõtliku aruande põhjal. Arutelud toimuvad töögrupis, mille töös võivad osaleda kõik ÜRO liikmesriigid ja akrediteeritud valitsusvälised organisatsioonid, kes soovivad riigilt küsida küsimusi või esitada oma soovitusi. Soovitustest ja arutelust koostatakse kokkuvõte, mis võetakse vastu töögrupi istungjärgul ning kinnitatakse lõplikult Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungjärgul, kus riigile antakse võimalus vastata küsimustele, mis UPR-i ajal vastamata jäid või esitada muid kommentaare.