Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
19. jaanuar 2016, 16:47
10 uudist, mida võiksid teada: teisipäev, 19. jaanuar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PÄEVAINTERVJUU: Vaher: olen oma selgitused siseministrile andnud ja tagasi ei astu
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees ja Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik selgitas, millel põhineb tema kahtlustus politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri suunal asutuse raha kuritarvitamises. Stuudios on temaga koos ka Elmar Vaher, kes esitab juhtunust oma versiooni!
OLULIST
Talviku väitel ostis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher mullu sügisel Tallinna lennujaamast asutuse kaardiga 299-eurosed kõrvaklapid ja 139 eurot maksnud matkasaapad, kuritarvitades nii asutuse raha kui rikkudes läbipaistva ja ausa juhtimise põhimõtet.
«Ma ei näe täna endal süüd,» lausus Vaher ja selgitas, et tal on lihtne stuudios olla, kuna teab, mida ta on teinud. Ta selgitas, et alati tuleb hinnata, mida PPA töötajal oma tööks tarvis on. Kõrvaklappide ostmise kohta lausus Vaher, et talle meeldib teha tööd, seda ka puhkuse ajal.
Rootsi prokuratuur asus välisministri üürikorteriskandaali uurima
Rootsi välisminister Margot Wallström. Foto: Scanpix
Rootsi prokuratuur on alustanud juurdlust välisminister Margot Wallströmi suhtes seoses Stockholmi üürikorteri hankimisega ametiühingu käest, teatasid täna kohtuvõimud.
OLULIST
«Meedias on alates reedest levinud teated, et ametiühing Kommunal on alates 2014. aasta suvest kuni 2015. aasta aprillini lubanud ning siis hankinud üürilepingu välisminister Margot Wallströmile ühes ametiühingu majas Stockholmis.»
Wallströmi sõnul tegutses ta heas usus ning et ametiühing andis talle garantii, et järgib kõiki reegleid. Minister tervitas ka juurdluse alustamist, väites, et tal pole midagi peita.
Rootsi välisministri kohale kogunenud tumedaist pilvist loe postimees.ee-st
Öine patrull ühiskondade kokkupõrkejoonel
Kell läheneb kümnele õhtul, kui eestlaste jagu Liibanonis At Tiri lähistel asuvas baasis salved laeb ja varustuse kahele maasturile tõstab. Järgmised viis tundi veedame pilkases Liibanoni öös. Mäekurudel, kus järsud langused ajavad kõrvad lukku ja vihmaga neelab muda terveid autosid. Kogu vaev ühe eesmärgiga: peletada isu igaühel, kes haub pimeduse kattevarjus plaani habrast rahu rikkuda.
OLULIST
Eesti jalaväerühm ESTPLA-20 on alal viibinud napilt kaks kuud, kuid Laane teab piirkonda juba sama hästi kui oma viit sõrme. Kokku olevat kompanii ligemale 50-ruutkilomeetrisel vastutusalal seitse küla, millest neljas elavad moslemid, kahes kristlased ning ühes proovitakse õlg-õla kõrval toime tulla.
«Meie rahuvalvajatele on peamiseks ohuks siin nn isehakanud relvavennad, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni. Nende samme on raske ette näha ja põhjendada. Siinne Hezbollah rahuvalvajatele ohuks ei ole.»
Interaktiivset lugu Eesti sinikiivrite elust-olust Liibanonis loe-vaata postimees.ee-st
Riigikontroll: Eesti ei ole kaugeltki valmis pagulasi vastu võtma
Riigi ja kohalike omavalitsuste võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid ning neid ühiskonda lõimida vajab riigikontrolli hinnangul olulist edasiarendamist. 17 kohustusest suudab Eesti hetkel täielikult täita vaid kolme.
OLULIST
Riigil on täielik valmisolek maksta kaitse saanutele toetusi ja pensione ning omavalitsused suudavad pakkuda samu teenuseid nagu ülejäänud elanikele.
Valitsus ei olulisustanud pika aja jooksul piisavalt signaale, et põgeniketeema tõuseb Euroopas teravalt päevakorda ning tekib ka põgenikekoorma jaotamise küsimus.
Riigikontrolli ülevaadet Eesti võimekusest tulla toime pagulastega loe postimees.ee-st
Riigikogu kaalub hambaravitoetuse muutmist
Selleks, et hambad oleks korras ka kõrges eas, on hambaravi hea kättesaadavus terve elu jooksul väga oluline. Foto: Vikki Grant/picture alliance / moodboard
Riigikogu teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis võimaldab töövõimetus- ja vanaduspensionäridel kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat hammaste raviks.
OLULIST
«Järgmine samm peab olema üleüldise hambaravihüvitise taastamine. Tänane muudatus on aga samm õiges suunas ja aitab seaduseks saades sadu tuhandeid Eesti pensionäre.»
Praegu kasutatakse proteesihüvitisi ligi 7,5 miljoni euro ulatuses. Koka arvutuste kohaselt oleks hambaravi lisandumisel antud eelnõu puhul kulu eelarvele umbes 14 miljonit.
Terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik vaidlustas enda Ukrainale väljaandmise
Foto: AP / Scanpix
Ukrainas terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik vaidlustas kohtus valitsuse otsuse, millega ta otsustati Ukrainale edasiseks kriminaaluurimiseks välja anda, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.
OLULIST
Ukraina süüdistab Poljakovi niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös osalemises, ta täitis selle juhtide poolt antud ülesandeid, sealhulgas objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetavate isikute valvamine.
«Kuna esitatud kahtlustuse järgi on teod toime pandud Ukrainas ning seal asub oluline osa tõenditest, peab prokuratuur põhjendatuks, et kahtlustatava üle toimuks kohtupidamine Ukrainas,»
Terrorismis kahtlustatavast Ukraina sõdurist loe postimees.ee-st
Iraagi põgenikepere kaebas Leedu riigi pagulasstaatuse mitteandmise eest kohtusse
Foto: Scanpix
Iraagi pagulasperekond, kes möödunud kuul Euroopa Liidu ümberasustamisprogrammi raames esimesete hulgas Leetu jõudis, kaebab riigi migratsiooniameti pagulasstaatuse mitteandmise tõttu kohtusse.
OLULIST
Praeguse loa järgi saaks pere Leedus elada kaks aastat, elamisluba saab küll pärast seda pikendada.
Neljaliikmeline perekond saabus Leedusse detsembris, oma sõnul pidid nad kodumaalt usulise tagakiusamise eest põgenema. Praegu peatuvad nad Leedu keskosas Ruklas pagulaste vastuvõtukeskuses.
Põhimõtteline liiklusvaidlus saab jätku riigikohtus
Liiklusõnnetus Märjamaa-Koluvere maanteel 27. juulil 2014. Foto: Kaspar Pokk / Kanal 2
Veebruari alguses jõuab riigikohtu ette põhimõtteline vaidlus selle üle, kas vastassuunavööndisse kaldunud sõidukijuht võib liiklusavarii põhjustamisest puhtalt pääseda.
OLULIST
Autod kokkupõrkest siiski ei pääsenud, kuna viimasel hetkel märkas Mercedese juht, et oli kaldunud vastassuunavööndisse ja keeras suunamärguannet näitamata tagasi oma sõidurajale.
«Sisuliselt tähendab see seda, et kui autojuht näeb teele ilmunud takistust, mis on muuhulgas ka tema suunavööndisse kaldunud vastutulev sõiduk, siis on liiklusseaduse järgne tegevus kiiruse vähendamine või peatumine.»
Pärnu rand suureneb enam kui hektari võrra
Pärnu linn kavatseb laindada supelranda punasega viirutatud alal. Foto: Pärnu linnavalitsus
Pärnu linnavalitsus kavatseb kuursaalist muuli poole jääva ligemale 11 000 ruutmeetri suuruse mudase sonni asemele liivaranna rajada ning sinna riietuskabiinid ja prügikastid paigutada.
OLULIST
Praegu on muuli ja naiste ranna vahelisele liivaribale raske minna. Rannapargist ei pruugi muuli juurde kuiva jalaga pääseda, naisterannas päevitajatele ei meeldi, kui mehed sealt läbi jalutavad.
Linnavalitsus tahab sonni mudast tühjendada, selle aluspinda tugevdada ja lõpuks liivaga katta.
Uuring: Eesti vanemad ei kaitse lapsi piisavalt internetiohtude eest
Foto: Scanpix
Kuigi üle poole (52 protsenti) vanematest arvab, et ohud, millega lapsed internetis kokku puutuvad, aina kasvavad – kiusamisest kuni mittesobiva sisuni –, siis vaid veidi üle kolmandiku neist (39 protsenti) juhendab oma lapsi, rääkides neile potentsiaalsetest ohtudest, avastas Kaspersky Lab ja B2B International kompaniide uus uuring.
OLULIST
7 protsenti vastajatest avaldas muret ka selle kohta, et nende lapsed võivad veebis takistamatult kontakteeruda võõrastega (sotsiaalvõrgustikes ja jututubades) ning 3 protsenti vanematest muretses, et lapsed võivad langeda küberkiusamise ohvriks.
Kaitsmiseks oma lapsi võrguohtude eest, piiravad Eesti emad ja isad (21 protsenti vastajatest) aega, mida laps veedab internetis või jälgivad lapse aktiivsust veebis (14 protsenti).