/nginx/o/2010/04/01/341664t1he81d.jpg)
Riigikogu võttis 51 poolt- ja 12 vastuhäälega vastu ringhäälinguseaduse, võlakaitseseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ehk niinimetatud allikakaitse seaduse.
Kahju ennetav hüvitamine tehti seaduseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne seaduse lõplikku hääletamist sõnavõtte ei tehtud, pärast vaheaega mindi lõpphääletuse juurde. Kohal oli 90 saadikut, kuid Keskerakonna fraktsiooni liikmed jätsid seaduse hääletamata. Poolt hääletasid Reformierakonna ja IRLi liikmed, samuti roheline Marek Strandberg. Seaduse vastu hääletasid ülejäänud kohal olnud rohelised ning sotsid.
Seaduse eesmärk on luua õiguslik olukord isikute jaoks, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele.
Teise lugemise käigus tegi õiguskomisjon eelnõusse muudatuse, millega täpsustatakse kahju hüvitamise ennetavat funktsiooni ja nähakse ette selle kohaldamist üksnes mittevaralise kahju tekkimise kontekstis. Kohtule antakse sellega õigus võtta kahju hüvitamise ennetavat funktsiooni arvesse vaid isiku au ja väärikuse ning eraelu puutumatuse rikkumise korral.
Ajalehtede liit pöördus õiguskantsleri poole palvega kontrollida ennetavate kahjuhüvitiste vastavust põhiseadusele, kartes, et sellised meetmed võivad liialt piirata kodanike põhiõigusi. Õiguskantsler ei võtnud ajalehtede liidu kaebust seaduseelnõu osas menetlusse, ent liit lubas uuesti pöörduda pärast seaduse vastuvõtmist riigikogus.