/nginx/o/2015/10/14/4592223t1h1e48.jpg)
Eelmisel aastal hukkus Eestis tule- ja veeõnnetustes 87 inimest, peamiselt on inimese surmaga lõppenud õnnetused seotud alkoholi ja inimeste endi hooletusega.
Enamik hukkunuga tule- ja veeõnnetustest on seotud alkoholiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta | Tulesurmad | Uppumised |
2006 | 164 |
|
2007 | 132 | 32 |
2008 | 89 | 63 |
2009 | 63 | 60 |
2010 | 69 | 97 |
2011 | 73 | 55 |
2012 | 54 | 54 |
2013 | 47 | 56 |
2014 | 54 | 68 |
2015 | 48 | 39 |
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on võimalik pea kõiki õnnetusi ära hoida, kuid selleks on tarvis kõigi ühiskonnaliikmete panust.
Päästeameti töötajad külastasid eelmisel aastal pea 17 000 kodu, et kontrollida tuleohutust ja juhtida tähelepanu majapidamises esinevatele ohtlikele kohtadele, kus on risk tulekahju tekkeks. Samuti viis päästeamet eelmisel aastal läbi ohutuskoolituse ligi 27 000 noorele.
Tammearu sõnul ainult päästeameti tegevusest siiski ei piisa.
«Selleks, et õnnetusi vähendada, peab igaüks panustama. Enda ümber ja lähedal tuleb märgata abivajajaid ning aidata leida neile abi. Kõik algab tähelepanelikkusest ja hoolimisest. Õnnetuste ennetamisel on kõige olulisemad õiged väärtushinnangud ja suhtumine, juba sellega oleme loonud endale turvalisema keskkonna. Turvaline elukeskkond on iga inimese põhiõigus,» rääkis Tammearu.
Ta tõi esile, et jätkuvalt hukkub tules ja ka upub palju eakaid inimesi ning kogu ühiskond peab aitama neid, kes enam end ise aidata ei suuda. Elementaarne oleks tema sõnul tunda muret, kas omaenda eakatel sugulastel või naabritel on kodus tuleohutusega kõik korras, kas neil on suitsuandur olemas ja küttekeha korras.