/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/07/14/207196t1ha0ad.jpg)
Sotsiaaldemokraat Indrek Saar rõhutas, et paraku ei saa erakondade rahastamise kontrollikomisjon kontrollida, kui palju erakonnad tegelikult valimiskampaaniaks raha kulutavad, vaid vaadata kõigest neid arve, mis aruannetesse on kirjutatud.
Saar: komisjon ei saa kontrollida, palju kampaaniaks tegelikult kulutatakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sotsid jagavad kriitilisi seisukohti järelevalvekomisjoni osas, sest kuidas saavad erakondade endi poolt määratud inimesed nende rahastamist kontrollida ning kui avalikkus ei saa aru komisjoni kokkupaneku põhimõtetest, siis ei saa me head tulemust. Lisaks läbipaistvusele on oluline, et komisjon ka näiks läbipaistev,» leidis Saar ETV saates «Foorum».
«IRLi esmane soov oli anda kontrollifunktsioon riigikontrollile või siis moodustada selline komisjon, mis ei koosne poliitikuist, vaid sõltumatutest ekspertidest,» selgitas IRLi liige Andres Herkel.
«Saavutasime selle, et erakonnad nimetavad liikmed komisjoni, mitte erakondade liikmed ei pea kuuluma komisjoni, aga mõni kõrge renomee ja suurte kogemustega endine poliitik võiks sobida küll sellisesse komisjoni,» leidis ta.
«Võibolla inimesed hindavad erakondi natuke selle järgi, kelle parteid sinna määravad,» avaldas ta lootust.
«Mis hinnaga ja kui palju tegelikult on reklaami ostetud, seda ei saa tegelikult kontrollida. Kui palju kampaaniaks tegelikult raha kulutatakse, see on küsimus,» sõnas Saar.
Sotsid tegid tema sõnul esmaspäeval ettepaneku kaasata eksperdid, kes annaks hinnangu, mis on tegelikult valimiskampaania reklaamimaht ja kulude suurus, et kas deklareeritu vastab tõele.
«Kui kellelgi on kahtlus, et mingi must raha liigub, siis on iga kodaniku kohus pöörduda õiguskaiseorganite poole, et need seda kontrolliks,» sõnas keskerakondlane Kalle Laanet.
«Arvan, et hall tsoon on valimiskulutuste osas täiesti olemas, meenutame igasuguseid JOKK-lahendid nagu K-kohuke,» ütles Herkel.
«Sotsid on teinud korduvalt ettepaneku piirata valimiskulude ülempiiri või valimisreklaami mahtu,» rõhutas Saar.
«Demokraatiat kauem praktiseerinud ühiskondades hämamisega ei tegeleta, situatsioone, kus Võrumaal elav töötu mees annetab erakonnale 50 000 krooni, ei juhtu,» nentis Saar.
«Kui reklaami- või meediafirma annab erakonnale erakordselt soodsalt reklaamiaega või -pinda, keegi seda deklareerima ei lähe,» tõdes ta.
Riigieelarvest parteidele jagatavast rahast rääkides rõhutas Saar selle olulisust, milleks riigilt saadud raha sisuliselt kulutatakse. «Kui ma saan jõuludest märtsini söögi alla ja söögi peale lihtlausetega kampaaniat, jõulukaarte ja piparkooke, siis ma muidugi kodanikuna lähen marru. Kui ma näen, et parteid peavad mind idioodiks.»
«Kahjuks on see seos valimiskampaania massiivsuse ja saavutatud valimistulemuse vahel tõesti olemas,» ütles Herkel.
«Ideaalis võib ju kõik olla ilus, aga praktilises elus siis, kui läheb otsustamiseks, saavutavad need erakonnad, kellel on kasulik omada konkurentsieelist, Reformi- ja Keskerakond, kokkuleppe valimiskulude läbipaistvuse osas ja mitte sellise, mis kulutused läbipaistvamaks muudaks,» ütles Saar lõpetuseks.
Esimesele televaataja-küsimusele, kas poliitikud võiksid kontrollida parteide rahastamist, vastas jaatavalt 16,9 ja eitavalt 83,1 protsenti 237 helistanust.
Teisele vaataja-küsimusele, kas võiks lubada juriidiliste isikute annetused parteidele, vastas jaatavalt 29,3 ja eitavalt 70,7 protsenti helistanuist.