Meestel lasub süüdistus investeerimiskelmuses miljoni euro ulatuses
Süüdistuse kohaselt oli kuriteo peamine organiseerija Nikolai (31), kes värbas endale kaasosaliseks Aleksandri (31). Nikolai juhiste järgi otsis Aleksandr inimesi, kes on nõus asutama investeerimisteenust pakkuva äriühingu ja olema selle juhatuse liikmed. Nii leidis Aleksandr varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Silveri (42), kelle osalusel loodi 2013. aasta mais ettevõte, mis kannab praegu nime VFX Trading OÜ. Tegelikkuses juhtis ettevõtte tegevust Nikolai ja tema kontrolli all oli ka selle pangakonto, märkis riigiprokuratuur.
Riigiprokurör Piret Paukštys ütles, et eeluurimisel kogutud andmetel oli VFX Trading OÜ osa suuremast püramiidskeemi meenutanud skeemist, mis tegutses peamiselt Venemaal. «Investoreid otsiti esmapilgul vägagi usaldusväärse moega internetilehekülgede kaudu, kus pakuti huvilistelevõimalust paigutada oma raha investeerimisfondi VladimirFX,» selgitas Paukštys.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku sõnul oli investeerimisfondil olemas online-klienditeenindus ning sellest fondist räägiti internetis ja foorumites. «Leidub ka inimesi, kes varem reaalselt VladimirFX fondi kaudu raha olid teeninud. Investorite raha lubati investeerida valuutaturule Forex, kusjuures lubati kuni 40 protsenti netotootlust iga kuu, sõltuvalt investeeringu suurusest,» rääkis Maasik.
«Aga kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see tõsi ei olegi. Kuigi fond tundus usaldusväärne ja leidus ka õnnelikke investoreid, lõppes ühel hetkel raha maksmine. Teenimishuvilise häirekellad peaksid rakenduma hiljemalt siis, kui lubatakse investeering mõne kuuga kahekordistada, sest nii suur tootlikus on utoopiline ja vastuolus igasuguste investeerimise põhitõdedega,» selgitas Maasik.
VFX Trading OÜ kontole kandsid investeeringuna raha neli ettevõtet kokku 1,5 miljonit USA dollarit ja kolm eraisikut kokku 39 000 dollarit – eurodesse arvutatuna kogusummas 1,16 miljonit. Eraisikutest investorid on Läti, Venemaa ja Aserbaidžaani kodanikud ning ettevõtted on rahvusvahelised. Kui investorid avaldasid hiljem soovi investeeritud raha ja teenitud tulu välja võtta, siis neile raha välja ei makstud. Kriminaalasjas on arestitud tsiviilhagide katteks ligikaudu 163 000 eurot süüdistatavate vara.
Riigiprokurör Paukštys ütles, et süüdistuse kohaselt ei olnud Nikolail ja tema kaasosalistel algusest peale kavatsust investoritelt laekunud raha investeerida, vaid nad tahtsid selle omastada. «Eeluurimisel kogutud andmeil ei paigutatud investorite raha valuutaturule, vaid seda hakati kasutama muul otstarbel,» selgitas Paukštys.
«Lisaks investeerimiskelmusele on esitatud süüdistus ka rahapesus, kuna uurimisandmeil tehti kelmusega saadud raha kuritegeliku päritolu varjamiseks mitmeid tehinguid. Näiteks osteti suures koguses investeerimiskulda, võeti raha välja pangaautomaatidest ja pangale esitati fiktiivne leping teenuste osutamise kohta,» märkis riigiprokurör Paukštys.
Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis riigiprokuratuur. Harju maakohus hakkab kriminaalasja arutama üldmenetluses 15. veebruaril.