Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Margus Tsahkna kõneles erakonna visiooniüritusel, et Eestil on vaja uusi sihte ning üks nendest peaks olema end eestlasteks pidavate inimeste hulga tõstmine kahe miljonini.
Margus Tsahkna: Eesti rahvaarv tuleb viia kahe miljonini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsahkna rõhutas oma visioonikõnes, et Eestil on vaja omada sihte. Sihid olid olemas 1992. aastal sõnastatud Isamaa programmis ja need tõid Eesti siia, kus riik täna on.
«Omandireform ja riigiettevõtete erastamine. Vene vägede lahkumine. Proportsionaalne tulumaks. Majanduse avanud protektsionistlike meetmete kõrvalelükkamine. Riigieelarve tasakaalu põhimõte. Madal laenukoormus. Ajateenistusel põhinev riigikaitsemudel ja palgaarmee ärahoidmine, NATO ja Euroopa Liiduga ühinemine, ID-kaart ja e-riik, konservatiivne kodakondsus- ja keelepoliitika. Ja ka sisserände piirarv,» loetles Tsahkna, mis tänaseks juba saavutatud on.
Olulise tuleviku eesmärgina sõnastas Tsahkna Eesti elanikkonna kasvatamise kahe miljonini: «Kas meil on piisavalt julgust, et ilma pagulaspaanikasse sattumata tõsta üheks suureks eesmärgiks see, et end eestlasteks pidavate inimeste hulk maailmas tuleb tõsta kahe miljonini? Jah, te kuulsite õigesti – kahe miljonini!»
«Meid ei tohi rahvusena piirata meie territoorium. Meid peab ühendama tahe koos olla ning midagi ühiselt teha,» kõneles Tsahkna, et erinev emakeel või usk ei välista eestlaseks saamist. Ta lisas, et peab end oluliselt lähedasemaks Edward Lucase kui Kristiina Ojulandiga.
Majandusest rääkides tõi Tsahkna välja, et Eestist peab saama tõmbepunkt inimestele, unistustele ning nende teostamise võimalikkusele.
«See eeldab meis endis valmisolekut uutele väljakutsetele vastu astuda, valmisolekut harjumuspäraste hoiakute muutmiseks. Ühelt poolt nõuab see oluliselt suuremat avatust, teisalt endaks jäämist ning omapära säilitamist – teiste nägu minnes poleks me enam kellelegi huvitavad.»
Tähelepanu keskmesse peab asetama pered: «Me tahame, et me võime öelda ema kohta ema ja isa kohta isa. Et me saaksime rääkida emakeelt ja elada isamaal. Mehele ja naisele, kes tahavad abielluda, on abielu. Kes ei taha, ei pea seda notari juures registreerima.»
Abivajajaid tuleb IRLi esimehe sõnul aidata, kuid Euroopa elustandard ei ole inimõigus, mida me peame kõigile tagama. «Ütleme selgelt välja oma seisukoha, et rändekriis tuleb lahendada kriisi põhjustega tegeledes. Illegaalsed sisserändajad tuleb Euroopast tagasi saata ning samuti need, kes on saanud õigusliku kaitse, aga rikuvad meie reegleid,» kõneles esimees.
Tsahkna sõnul tuleb nüüd lahendusi otsima hakata, selleks võetakse 10 000 erakonnakaaslast ja eksperti ning käiakse läbi Eestimaa, et sõnastada unistusi ja kuulata reaalseid ettepanekuid.
Tänase visiooniüritusega algab protsess nimega Isamaa 2.0, mille eesmärk on sõnastada Eestile sihid järgmiseks 25-30 aastaks, mitte piirduda vaid selle ega järgmise valimisperioodiga.
Sellel protsessil kaasatakse erakonnakaaslased ja eksperdid mõttetalgute käigus aruteludesse tuleviku Eesti üle. Erakonna juhatus moodustas valdkondade poliitika nõukojad, mis korjavad need ideed kokku ja süstematiseerivad.
Mõttetalgud kulmineeruvad mai lõpus erakonna suurkoguga, kus arutatakse läbi esile kerkinud ideed ning kinnitatakse programm.