Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
14. jaanuar 2016, 16:44
Graafika: Postimees
Praxis pakub välja, et haiguslehe kehtivuse ajal võiks edaspidi ka töötada, ning analüütikud soovitavad ühtlasi kaaluda tööandja makstavat haigushüvitise aja pikendamist viielt päevalt 30-le.
«Kui praegu saab inimene haiguslehe ajal alates 4. päevast 70 protsenti palgast, siis võiks kaaluda näiteks seda, et inimene saab poole koormusega töötamise puhul 50 protsenti töötasu ning ülejäänud 50 protsendist omakorda 70 protsenti haigushüvitist – senise 70 protsendi asemel oleks haiguse ajal osaliselt töötades sissetulek 85 protsenti varasemast palgast.»
«Üks klots on puudu: kui nelja kuu jooksul ei õnnestu pakkuda sobivat tööd ja sellega eriti ei tegeletagi ja kui neli kuud möödub ilma sama tööandja juures sobivat tööd leidmata, jääb inimene töötuks ning pöördub töötukassasse.»
Praxise ideedest haigushüvitiste süsteemi reformimiseks loe postimees.ee-st
Ain Kaljurand. Foto: Postimees
Riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei murravad pead, kas ja kuidas saaks Tallinna Sadama tegevjuhtkonna kriminaalasjas tõendina kasutada uurijate valduses olevaid märkmeid, mis näitavad sadamajuht Ain Kaljuranna kuritegelikku kasu seni räägitust kolm korda suuremana.
Et see raha on ilmselt ebaseaduslik, järeldub faktist, et Kaljurand pole aastate jooksul võtnud oma pangakontolt välja sentigi sularaha.
Ringkonnakohus otsustas eile, et Kaljuranna pangakonto koos seal oleva 96 000 euroga jääb aresti alla.
Välisminister Marina Kaljurand kohtus täna hommikul India suursaadikuga Soomes ja Eestis Ashok Kumar Sharmaga, et arutada edasisi samme laevakaitsjate osas.
India suursaadiku sõnul ei ole küsimus pelgalt juriidiline, vaid tähtis on ka meeste heaolu. Seetõttu tuleb lahendus tema sõnul võimalikult kiiresti leida. Saadiku kinnitusel teeb ka India omalt poolt kõik, et see lahendus ka leitakse.
Ka Kaljurand sõnas advokaatide tagasisidele osutades, et just see – relvade ebaseaduslik omamine – on süüdistus, mida advokaadid ei suutnud ümber lükata.
Eesti laevakaitsjate tumedast tulevikust loe postimees.ee-st
Päev pärast Darja surnukeha leidmist Narvas. Foto: Liis Treimann
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul on uurijatel olemas usutav versioon, mis juhtus Narvas surnuna leitud 14-aastase koolitüdruku Darjaga.
«Endise uurijana ma tean, mida uurijad tunnevad, kui neil on hea ots käes,» lausus täna hommikul kriminaalpolitsei juhiga vestelnud Vaher ja kinnitas, et uurijatel on täna, mida uurida.
«Politseil on tulnud üsna tihti olla ka lepitaja,» tõdes Vaher ja tunnistas, et esineb ka neid teadmata kadunud inimeste juhtumeid, mis on politsei jaoks müsteeriumid.
Arengutest surnuna leitud Darja juhtumis loe postimees.ee-st
Keskerakondlasest riigikogu liige Toomas Vitsut. Foto: Toomas Tatar / Postimees / Scanpix
Riigikogu Keskfraktsiooni liikme ja Tallinna linnavolikogu endise esimehe Toomas Vitsuti hinnangul pole Keskerakonnal praegu ühtegi aseesimeest, sest kongress kinnitas ebaseaduslikult vastu võetud põhikirjamuudatused.
«Kuna nimetati neli aseesimeest, siis me ei saa öelda nii, et vana põhikiri kehtib ja valime neist neljast kaks välja. Nimetati neli aseesimeest ja kuna kohus leidis, et need parandused ei kehti, siis meil pole ühtegi.»
Reps: keskparteil saab olla kaks asejuhti ja karistatud peavad lahkuma
Samsung Eesti suurkliendi müügijuht Risto Leedo. Foto: Erakogu
Lõuna-Korea tehnoloogiaettevõte Samsung plaanib juba sel aastal teha Eestis maailmaajalugu ja anda siin käibesse telefonid, millel puudub igasugune vajadus sisestada või vahetada mobiilioperaatorite pakutavaid klassikalisi plastikust SIM-kaarte.
«Kõik Samsungi seadmed lähevad tulevikus üle eSIMile. Eesti on nii Baltikumis, Põhjamaades kui kogu Euroopas üks esimesi riike, kes selle standardi lansseerimise ettevalmistamisega hetkel aktiivselt tegeleb.»
Samuti on Eestis ID-tarkvara loov AS Sertifitseerimiskeskus alustanud arendustöid muutmaks inimeste mobiilID-ga identifitseerimise tehnoloogia sõltumatuks SIM-kaardist.
Lapsed märngivad. Foto: Scanpix
Vändra vallas elav mees leidis vaid 18 tundi pärast Facebooki abipalve postitamist oma kaks venda, kellega ta oli kolmkümmend aastat tagasi kontakti kaotanud.
«Kuna meie perekonnanimi on harvaesinev, leidsime koos abikaasaga internetist otsides Genist ühe Marguse-nimelise. Võtsin sugupuu koostajaga ühendust ja nii ma vanema venna leidsingi. Ta elab nüüd Audrus.»
«Siis kirjutas mulle keskmise venna abikaasa, et te olete Meelisega ühte nägu,» rääkis Andrus Margus. Samal ajal kirjutas talle ka teine vend ja nende jutud lapsepõlvest läksid kokku.
IAAFi logo. Foto: Scanpix
Täna avaldatud Rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) uurimiskomisjoni raporti 89 lehekülje pikkune teine osa keskendub suuresti Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) korruptsioonile.
Raporti esimeses osas toodi avalikkuse ette Venemaa kergejõustikus toimunud ulatuslik ning süsteemne dopingutarvitamine. Venemaa alaliit visati IAAFist seejärel ajutiselt välja.
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu dopingu- ja korruptsioonipattudest loe postimees.ee-st
Renault Espace heitgaasikontrollis. Foto: Deutsche Umwelthilfe
AFP teatel otsisid Prantsuse majandusministeeriumi pettuste osakonna töötajad eelmisel nädalal läbi mitu Renault' kontorit, mis tegelevad testimise standardite ja mootorite klassifitseerimisega. Et see jätab vägisi mulje, et Prantsuse autotootjat võib samuti tabada diisliskandaal, läks aktsia börsil täna pärast uudise avaldamist vabalangusse.
Uudisteagentuur sai asjast teada Lardy linnas oleva Renault'i kontori töötajaid esindava ametiühingu CGT lendlehelt. Ei Renault' ega ka ametnikud pole uudist veel kommenteerinud.
Uudise järgselt hakkas Renault'i aktsia Pariis börsil kivina kukkuma, täna pärastlõunal ulatus langus juba 19 protsendini.
Järjekordsest võimalikust heitmeskandaalist loe postimees.ee-st
Täna avati Tallinki uus logistikakeskus Maardus. Keskuse avamisel esinesid balletietendusega logistikakeskuse tõstukid.
Keskuse pindala on 14 500 ruutmeetrit, koondades 12 kilomeetrit riiulipinda. Aastas on keskus võimeline vahendama miljon tooterida ning saatma välja 2500 treilerit kaupu.
Logistikakeskus hakkab vastu võtma 5000 kaubaautot ja 100 000 kaubaalust aastas.