Üle poole liikluses hukkunutest polnud õnnetuses süüdi

Tartus Pepleri ja Vanemuise tänava ristmikul jääb ülekäigurada just kahe tänavavalgustusposti vahele, nii et kollaste laternate kuma sebra triipudele ei ulatu. Lisaks varjavad nii sel kui ka järgmisel, Tiigi tänava ristmikul jalakäijaid tee äärde pargitud autod. Foto: Mari-Liis Pintson

Kuigi möödunud aastal hukkus liikluses 11 inimest vähem kui aasta varem, tekitab muret asjaolu, et rohkem kui pooled hukkunutest polnud õnnetust ise põhjustanud ehk said surma teise liikleja süü läbi, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistikast.

Kõikidest 67 hukkunud inimesest olid esialgse info järgi liiklusõnnetuse põhjustajaks 28 ning 39 hukkus teise liikleja süül. See tähendab, et liikluses on jätkuvalt ohtlik osaleda ka neil, kes kõiki reegleid püüavad järgida. Vigastada sai liikluses ligi 1700 inimest.

Kümme jalakäijat hukkus kohas, kus teeületus peaks olema turvaline ehk ülekäigurajal, neist kuus Tallinnas, kolm Tartus ja üks Narvas. 20st hukkunud sõidukijuhist (auto-, veoki- ja mootorrattajuhist), kes olid ise liiklusõnnetuse põhjustanud, oli kaheksa juhti alkoholijoobes.

PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on aina kasvav trend narkojoobes autojuhtimine, mida politsei püüab üha enam kontrollida. Möödunud aastal kontrolliti juhtide alkoholi tarbimist 137 000 korda rohkem kui tunamullu, kokku pandi juhte puhuma mullu pea 900 000 korda. Tabatud purjus juhtide arv püsib samal tasemel, mis tähendab, et veidi on alkoholijoobes juhtimine vähenenud.

Alkoholi tarvitanud juhtidest 40 protsenti olid enam kui 1,5-promillises joobes. «Alkoholi eestlastele meeldib tarbida,» möönis Vaher.

Politsei sõitis inimestele eelmisel aastal appi 156 000 korda ehk üle 400 korra päevas (väljakutsete arv kasvas aastaga 11 000 võrra). Ööpäevas töötas üle Eesti keskmiselt 110 patrulli, sealhulgas 16 tugevdatud piiripatrulli idapiiril (patrullide arv aastaga ei muutunud). Merelt päästeti 479 hätta sattunud inimest. PPA andis välja 7250 e-residendi isikutunnistust (tunamullu 114).